. 
Eurostati andmeil kaotas Euroopa Liit aastatel 2010–2020 kliimamuutuste tagajärjel, sealhulgas kuumalainete, üleujutuste ja tormide tõttu, 145 miljardit eurot, sellest 12 miljardit eurot 2020. aastal.
Vaadates keskmiseid näitajaid, on Euroopa keskkonnaagentuuri hinnangul näha selget trendi, mille järgi kahjud on viimasel kümnendil kasvanud ligi 2 protsenti aastas, teatas Eurostat.
Kui tunamullu ulatusid kahjud 12 miljardi euroni, siis suurimad olid need vaadeldaval kümnendil 2017. aastal, küündides 27,9 miljardi euroni. Põhjuseks olid kuumalained, mis kuivatasid maastiku ja põhjustasid tulekahjusid. Ekstreemsetest ilmaoludest tulenevad kahjud oli väikeimad 2012. aastal, jäädes vaid 3,7 miljardi euro tasemele.
2020. aastal oli kahjud elaniku kohta suurimad Kreekas, 91 eurot. 62 euroga järgnes Prantsusmaa ja 42 euroga Iirimaa. Madalaimad olid kahjud elaniku kohta Bulgaarias, vaid 0,7 eurot, ning Sloveenias ja Slovakkias, kus jäid 4 euro tasemele.
EL-is keskmiselt oli üle-eelmisel aastal kliimamuutustest tulenev rahaline kahju elaniku kohat 27 eurot.
Kala ja kalatoodete tarbimine maailmas on viimase 56 aasta sees kasvanud keskmiselt kolm protsenti aastas, ent Eestis oli kalapüügi kogutoodang 2021. aastal 72 428 tonni ehk 3 protsenti vähem kui 2020. aastal.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Lehekülg 428 / 1963
