. 
Visa programmi She’s Next jaoks läbi viidud uuringus osalenutest arvab 42 protsenti, et Eestis peaks olema rohkem naisettevõtjaid, 8 protsenti ei ole sellega nõus ning pooled jäävad vastuse võlgu.
Vanuserühmade lõikes näeksid naisi meelsamini ettevõtluses 18–29-aastased ja kõrgharidusega inimesed, teatas Visa. Sugude lõikes on näha olulist erinevust – kui naistest arvab 49 protsenti, et naisettevõtjaid võiks olla rohkem, siis meestest on samal arvamusel 35 protsenti.
Lisaks ilmneb uuringus arvamus, et naistel on ettevõtlusega alustamine keerulisem. Käärid on siin suured, sest meestest arvab 28 protsenti, et naistel on ettevõtjaks saamine keerulisem, samas kui naistest on samal seisukohal 58 protsenti. Kokkuvõttes arvab suurem osa vastanutest – 43 protsenti –, et ettevõtjaks hakkamine on meeste jaoks lihtsam, 34 protsenti pole selles kindlad ja 23 protsenti ei ole väitega nõus.
Naisettevõtjate motiveerimiseks käivitas Visa programmi She’s Next, millega valitakse Balti riikides välja neli naistele kuuluvat ettevõtet, millest igaüks pälvib 10 000-eurose kasvuraha ning 5000 eurot turundustegevusteks. Programm toimub koostöös Luminori ja ülemaailmse rahastamisplatvormiga IFundWomen. Kasvurahale saab kandideerida 30. septembrini.
Uuringu viis 2022. aasta juulis Eestis läbi uuringufirma Norstat programmi Visa She’s Next jaoks. Küsitluses osales 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.
Kevadel lõppenud kütteperioodil tegid kohalikud omavalitsused kokku 119 000 otsust kuni keskmise sissetulekuga peredele elektri-, gaasi- ja kaugkütte hüvitise välja maksmiseks kogusummas 14,7 miljonit eurot. Sellele lisandusid riigi automaatsed toetusmeetmed, mis rakendusid otse tarbijate elektri- ja gaasiarvetele.
Riigihalduse minister Riina Solmani sõnul oli tegemist olulise abiga leibkondadele, sest energiahinnad läksid ootamatult üles. „See raha oli paljude perede jaoks oluliseks abiks selle osa energiahindade kasvu hüvitamisel, mida universaalmeetmed ehk elektri ja gaasi hinna ülempiir ning võrgutasu vabastused, ei katnud,“ märkis Solman.
Solman rõhutas, et energiakulude piiramisega tegeleb ka uus valitsus viies ellu energiaturu reformi ja kavandades ka toetusmeetmeid. Minister lisas, et omavalitsustel on ka sel talvel oluline roll inimeste aitamisel, kuna uued riiklikud meetmed ei kata kõiki olukordi. Omavalitsused saavad aidata inimesi toimetulekutoetuse ja erakorralise abi kaudu ning enamikel on olemas ka näiteks meetmed puudega kütvate koduomanike jaoks. „Olukord ei lähe paraku inimestele kergemaks ja panen omavalitsustele südamele, et abivajajaid unarusse ei jäetaks,“ ütles Solman.
Omavalitsuste kaudu makstud toetustest 74% moodustasid elektri-, 15% gaasi- ja 11% kaugküttekulud. Kui üleüldine keskmiselt välja makstud toetussumma oli 124 eurot, kujunes hüvitis suuremaks peamiselt Harjumaa piirkondades, kus on palju elektri- või gaasiküttel elumaju. Näiteks tuli Kiili vallas keskmiseks väljamakstud summaks 232, Viimsi vallas 216, Rae vallas 214, Harku vallas 212 ja Saku vallas 204 eurot. Lisaks oli keskmine väljamakse teistest oluliselt suurem Luunja (250 eurot) ja Kambja (200 eurot) valdades Tartumaal.
Kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks on valitsusel kavas sügisel astuda mitmeid samme. Näiteks toetada elanikke nii elektri, gaasi kui kaugkütte kulude katmisel, kui ka võimaldada kodutarbijal minna üle elektrit ostes börsivälisele universaalteenusele.
Eelmisel perioodil kulus riigil kodutarbijate energiatoetuse meetmetele kokku 171 miljonit eurot.
Lehekülg 455 / 1945
