MAANOORED • Noori ühiskonnaelu korraldamisele lähemale tuues ootavad ees vaid positiivsed emotsioonid. Selles on palju uusi värskeid mõtteid ja põnevaid tõlgendusi varem tehtust.

Noore enda jaoks on oluline tema igapäevamaailm, kus väljendub kõik see, mida ta on õppinud. Teda ümbritsev kogukond on see, kust ta otsib vastuseid saadud infole, püüab leida kogemusi, milleks ta on ette valmistatud. Selle olustiku keskmes peaks iga spetsialist või kogukonna vedur endalt küsima: kas olen märganud enda ümber kohalikke noori nii, et olen jaganud nendega juhtimis- ja otsustamiskogemust, või olen olnud eelarvamuste kammitsas, arvates, et noored ei oma piisavalt teadmisi ja oskusi, andmata võimalust õppida, olles toetavaks suunanäitajaks? Kas oleme täiskasvanutena kannatlikud, tolerantsed, ettevõtlikud ja kaasalöövad, et oodata seda noortelt, kellele oleme eeskujuks?

Keskkond, kus noor kasvab, kujundab tema olemust. Kui kogukonna eesmärk on toetada avatud, väärtustatud ja ettevõtlike noorte kasvamist, siis iga tegu selles kogukonnas peab seda ka silmas pidama. Hoolivuse objektiks olemine õpetab ka teiste eest hoolitsemist. Noortel tuleb õppida elama koos teiste inimestega, luua positiivseid omavahelisi suhteid, hoolida teistest inimestest, nende mõtetest ja eludest. Olles hoolimise objekt, õpib noor ka ise teistest hoolima. Nii võrsuvad meie ühiskonda tulevased juhid, kes oskavad arvestada. Noortekeskselt tegutsedes ja nende tänaseid ja homseid rõõme silmapiiril hoides suudame saada oodatavaid tulemusi, keskenduda noore tegemistele, õpetada oskusi, mille toel kasvab inimene, kes on aus ja ettevõtlik ning teab, et ühiskonda hävitavad teod või sotsiaaltoetused ei ole lahendus.