Nädalavahetuse kuuma ilma arvestades ei saa küll öelda, et Eestis kehv ilm oleks. Võrus oli poole soojem kui Prantsusmaal või Tallinnas.

Ühtlasi näitab kuumuse teekond läbi Venemaa, et sealt võivad, aga ei pruugi tulla Eestisse ainult halvad asjad. Läbi Venemaa võib Aafrikast Eestisse tulla suvesoe, mis õnneks Eestisse jõudes pole enam nii kõrvetav kui Türgis või Ukrainas. Lisaks tuultele kulgesid üle Türgi ja Venemaa Eesti kaudu läände ajaloolised kaubateed, mis olid lühemad ning turvalisemad kui rännakud läbi Gibraltari väina. Pihkva ja Tartu olid ajaloolise kaubatee tähtsad sõlmpunktid ning Võru linna asutas Venemaa valitseja Katariina Suur nende kahe sõlmpunkti vahele. Ühtlasi oli Võru tähtis keskus Peterburi ja Riia vahelise raudtee ääres.

Nüüd, kui Euroopast on sõjad kadunud ja Venemaa näitab suhetes Euroopaga taas rahunemise märke, avastatakse taas ajaloolised kaubateed ning seda on juba päriseluski näha: läbi Võru voorib taas Tartusse ja Riiga venelasi, et osta näiteks liha- või piimatooteid, mis Eestis on odavamad kui Venemaal. Pole ime, endises Pihkva kubermangus ehk otse Võrumaa külje all elab ligi 1,2 miljonit inimest ning oleks rumal seda võimalust jätta kasutamata. Turumajanduse keskkonnas ei tähenda venelaste tulek seda, et kauplused tühjaks ostetakse, vaid vastupidi – see avab tootjatele ja kaupmeestele uued võimalused ja väljakutsed.

Soe ja mahe ilm ning soodne geograafiline asend meelitab Võrru elama inimesi nii mujalt Eestist kui välismaalt. Saksa investeeringud Võrru on loodud arvestades viisavabaduse tulekut, milleks nii Venemaa kui Euroopa Liit teevad juba ettevalmistusi. Näiteks on järgmiseks eelarveperioodiks ette nähtud Koidula ja Luhamaa piirijaamade laiendamine, et valmis olla viisavabaduse käivitamiseks. Kuuldavasti on isegi Eesti–Vene piirikõnelused seoses peatse viisavabaduse tulekuga surnud punktist edasi nihkunud. Jõukust ja õnne toob omavaheline läbikäimine, mitte vastasseis, see on juba tuhandeid aastaid vana tõde.