KÜSIMUS–VASTUS Mitmed Kagu-Eestist Riigikokku valitud saadikud kandideerisid kohalike omavalitsuste valimistel, kuigi avalikkuses on seda laialt taunitud ja nimetatud selliseid kandidaate „peibutuspartideks”. Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, kas nad kavatsevad edaspidi osaleda selle kohaliku omavalitsuse töös, kus nad kandideerisid, ja kuidas jäid nad rahule häältesaagiga.

Küsimused olid järgmised: 1. Kuidas jäite rahule kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemustega Kagu-Eestis ja kui kandideerisite ka ise, siis kuidas ka enda häältesaagiga? 2. Kas on midagi, millega te nende valimiste puhul rahule ei jäänud? Kui jah, siis millega? 3. Kui kandideerisite ka ise, siis kuidas kavatsete edaspidi osaleda selle kohaliku omavalitsuse töös, kuhu kandideerisite?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Valija otsus on alati õige ja õiglane. Kui sellega mitte rahul olla, tuleb peeglisse vaadata, rohkem tööd teha. Reformierakond kogus kõige suurema häältesaagi Põlvamaal ja ka Valgamaal jäi väga napilt esikohast puudu. Nii et patt oleks nuriseda.

Ise ma seekord valituks ei osutunud, aga panustamist kodukoha arendamisse jätkan vaatamata sellele.

Rein Randver (SDE): Kohalike omavalitsuste volikogude valimisega jäin rahule. Valgamaal tegid sotsiaaldemokraadid väga hea tulemuse. Maakonnas kogunes erakonna „kotti” üle 17 protsendi häältest ja volikogudes kokku on iga viies volikogu liige meie erakonnast. Mind häiris see, et valimiskampaanias tegeldi vähe inimeste ja kohaliku elu küsimustega ning tagaplaanile jäi koostöö riigiga.

Ise panustasin meie nimekirja edusse ja see ka toimis. Tõlliste vallas tegid parima tulemuse sotsiaaldemokraadid. Sangastes saime kõik volikogu kohad, Helmes võtsime enamuse ja jätkame võimul.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Omaenda isikliku tulemusega olen väga rahul. Tegin Valga linnas rekordtulemuse, kogudes 508 häält, mis edestas tunduvalt järgmisi suuremaid häältekogujaid. Kõige rohkem toetasid valijad Valga linnas Keskerakonda, kes ka valimised võitis ja sai volikokku üheksa kohta. Reformierakond sai kuus, sotsid viis ja IRL ühe koha.

Valimistulemustega võib poliitik rahule jääda vaid siis, kui tema erakond saavutab oma valimispiirkonnas absoluutse enamuse ehk siis täieliku võidu ja tal pole tarvis kellegagi koalitsiooni luua. Seda juhtub siiski harva. Edgar Savisaarel õnnestus Keskerakonnaga Tallinnas niisugune tulemus saada. Kagu-Eestis tekkis hulk uusi koalitsioone, mis kokku pandud vaid konkreetsete isikute võimuambitsioonide põhjal ja kus maailmavaateline küsimus tagaplaanile jäänud. 
Ma ei ole nõus nendega, kes peavad kohalike valimiste sisuks vaid lastemänguväljakute või linna kõnniteede seisukorra parandamist. Poliitikas mängib maailmavaade oma rolli ja selles mõttes kujunesid need valimised Riigikogu valimiste eelprooviks. Reformierakonna põrumine paljudes kohtades näitas, et rahvas on parempoliitikast tüdinud ja riigi ulatuses loodetakse suuna muutusele.

2. Ma ei saa kuidagi rahule jääda lõppenud valimiste kampaaniaga. Asjast ei räägitud peaaegu midagi, kogu aur läks välise vormi ja vilepuhumise peale. Krossi valimiskampaania Tallinnas tekitas minus lausa tülgastust. Ei sõnagi tasuta transpordist, ei sõnagi sotsiaaltoetustest, ei ühtegi kiitvat hinnangut sellele suurele tööle, mis Tallinnas nelja aastaga tehtud!? Linn on tõesti kiiresti arenenud. Rünnati vaid linnapead Savisaart ja kiruti Lasnamäed. Isegi uue kiriku pühadus valati sopaga üle! Eestlaste poliitkultuur jätab kõvasti soovida.

3. Muidugi kavatsen edaspidi Valga linna elus hooga kaasa lüüa, nagu olen seda teinud viimased 12 aastat, mil olen Kagu-Eestis Riigikogu saadikuks olnud. Eks minu elu ongi rohkem Võru-, Valga- ja Põlvamaaga seotud kui Tallinnaga. Minu meelest peaksid Riigikogu liikmed omama õigust töötada ka kohalikes volikogudes, mis suurendaks tunduvalt saadikute seotust oma valimispiirkonnaga. Suures hirmus Tallinna ülemvõimu vastu see õigus üle-eelmiste kohalike valimiste eel kaotati. Kogu Eesti poliitika on ju rajatud võitlusele Savisaare vastu ja hirmule selle tõeliselt suure poliitiku ees.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Valimistulemustega Kagu-Eestis ei ole Keskerakonna liikmena rahul ja enda häältesaak oleks võinud olla ka parem. Kindlasti mõjutas siin kandis meile antud häältehulka Krossi lugu, mille käigus ta vahetult enne valimisi Interpoli poolt tagaotsitavaks kuulutati. Eesti inimene nägi siin Venemaa sekkumist meie valimistesse ja see koondas hääled IRLi taha. Nii kaotasid hääli kõik teised erakonnad: Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, eriti aga Keskerakond.
Enda häältesaaki mõjutas kindlasti partidevastane kampaania ja ka minu selgelt välja öeldud seisukoht, et volikogu liikmeks ma enne ei tule, kui Riigikogu mandaat on lõppenud. 
Riigikogus tuleb see olukord kindlasti võtta päevakorda, et juhul kui Riigikogu liige kandideerib ja osutub valituks, siis peab ta minema kohaliku omavalitsuse volikogusse. Kaaluda tasub ka võimalust seadustada see, et parlamendi liige võib olla samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse liige, nagu see on Soomes või Rootsis, aga praegu kehtiv olukord ei ole normaalne.

Loodan, et mulle leitakse koht majanduskomisjonis ning selle kaudu on mul võimalus otseselt osaleda ühinenud Põlva valla juhtimises ja otsuste tegemises.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kandideerisin uude Põlva vallavolikokku ja osutusin valituks. Tänan kõiki oma valijaid ja toetajaid! Kavatsen kaasa lüüa Põlva volikogu hariduskomisjoni töös, milleks seadus annab mulle võimaluse.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): Valimistulemustega jäin väga rahule. Tähtsaim on see, et sotsiaaldemokraadid võitsid Võru linnas. Ka isiklikud tulemused on head. Suur aitäh kõigile, kes andsid hääle mulle! See hääl ei kuulu vaid mulle, see kuulub meile, meie meeskonnale. Usun, et Võru linnas hakkavad juhtuma asjad, mida Eesti riik ammu on oodanud. Siit saab alguse demokraatia uus suund ning linnakodanike ja linnavõimu avatud ning tegus koostöö.

Soovin kaasa lüüa volikogu komisjonides, näiteks rahanduskomisjonis, aga ka sotsiaalkomisjonis, kasvõi koosseisuvälise liikmena. Olen edaspidi igati Võru linnakodanike teenistuses. See tähendab, et korraldan ka linnakodanike vastuvõtte. Ent kindlalt lubasime, et linnarahvas saab ka pärast valimisi pannkooke, nii et juba varsti kohtume linnarahvaga turul!

Ülo Tulik (IRL): 1. Ise kohalike omavalitsuste valimistel ei kandideerinud. Kohalike omavalitsuste valimistega tuleb rahul olla, sest rahvas on oma arvamuse selgelt välja öelnud ja seda tuleb aktsepteerida. IRLi liikmena tuleb tõdeda, et riigis tervikuna toetus tõusis, mida kahjuks ei saa öelda Võrumaa kohta. Koalitsioonid on enamikus omavalitsustes moodustamisel ja suur tõde selgub just pärast seda.

2. Valimised viidi korrektselt läbi. Mina olen seda meelt, et valimistel pandaks ülemine piir kampaaniakulude osas. Sellisel juhul oleks tagatud võrdsemad tingimused kandideerimisel.

3. Ise ei kandideerinud, aga kindlasti ei ole minul ükskõik, mis minu kodukohas toimuma hakkab. Olen valmis osalema teatud komisjoni töös, juhul kui see ettepanek tehakse.

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.