„Õhtusöök viiele” võrukeste moodi

KOKKUVÕTE SAATENÄDALAST • Möödunud nädalal kestis viis päeva „Õhtusöök viiele” – sedapuhku olid söögi valmistajad ja sööjad võrukesed. Kuidas neil läks, sellest mõne sõnaga räägimegi. Söögitegemine on kunst, mida täpselt edasi ei saa andagi, pealegi nägi televaataja saadetest vaid killukest, sest juttu ja tegevust jätkus igas saatepäevas tegelikult üheksaks-kümneks tunniks. Alustati kella 14 ajal, süüa hakati tegema kella 15 ajal, et umbes kell 19 või 20 lauda istuda. Söödi-räägiti peaaegu südaööni välja.


Sellest on juttu olnud, et saadet võinuks näidata vähemalt tund aega, sest nii oleks saanud ehk mõnegi probleemi lahti rääkida. Söögi kõrvale räägiti ju päris tõsist juttu, paraku jäi see kõik kuulmata. Lihtsurelikule jääbki arusaamatuks, et mis seal saates ikka see kõige tähtsam asi oli, kas söögitegemine või jutt, sest kummastki ei saanud õiget ülevaadet. Niisiis püüame piskuga läbi ajada meiegi.


Esmaspäeva õhtul tegi süüa Tiit Soosaar, temast oli ka eelmise teisipäeva ajalehes juttu. Tiit jäi lõppkokkuvõtteks punktide arvestuses viimaseks. Eks oma osa mängis selles mahetoodang, millest Tiit süüa tegi. Oligi imelik, et mahetootja esines koos teistega ja pidi igal sammul oma sööke kaitsma ning tõestama, et mahedatest asjadest on süüa teha kasulik. Tiit Soosaar rääkis mahetoodangust igal võimalikul juhul ja selle loo autorile tundub, et temal oli ehk pisut rohkem kui teistel saates osalenutel võimalik oma suud puhtaks rääkida, ent samas ei võetud tema juttu eriti tõsiselt.


Teisena tegi süüa Hämsa kõrtsi nooruke perenaine Kädi Hels-tein, kes kostitas külalisi taignas pasteedi, talupojasupi, juba auhinna saanud ribi ja sõirakartuli-köögiviljast põhiroa ning kama-vahukoore küpsisemaiusega. Loomulikult on kõikide toitude nimed pikemad ja peenemad, aga meie räägime lihtsamalt, sest toiduretseptid leiab ka TV3 koduleheküljelt.


Pisikesest pereettevõtmisest alguse saanud Hämsa kõrts on tänaseks saavutanud populaarsuse ning kõrtsitoale on lisandunud saunad ja mänguväljakud; kohe-kohe hakkab seal tegutsema ka majutusettevõte.


Kädi sai oma toiduesitluse eest 38 punkti ja sama palju sai punkte ka järgmine toiduvalmistaja Silja Suija. Kitsi punktide andmine oleks justkui võrukestele omane. Vähemalt selline mulje jäi. Võib-olla oli see mulje pärit enne võrulasi esinenud setude üksmeelselt antud rohketest ja ühesugustest punktidest.


Silja Suija on endine tippsuusataja, nelja lapse ema ja firmajuht. Kes teeb, see jõuab! Silja ise peab end pigem harrastajaks kui tippsuusatajaks, sest spordile pole ta kunagi päriselt pühendunud. Lapsed ja töö on tema elus alati esikohal olnud.


Suusaäss Silja pani kodukokad suuski määrima. Ise ta muidugi sõitis nendega, aga andis suusamäärijatele ka hinnangu.


Süüa tegi Silja päris põnevat, näiteks kodujuustu, turska, lasanjet hakklihahautise ja mitut sorti juustuga jne.


Saatenädala võitjaks kuulutati sepaametit pidav mees


Tervelt 42 punkti sai Peeter Ree-mann – sepp, kellel on sepikoda, kus tehakse peamiselt vaid tellimustöid. Sellega ollakse Eestis tuntud. Peeter on tugev ja isepäine sepp, kes sepatööd teinud juba 1990. aastatest alates. Peetri söögitegemine langes ühte naistepäevaga ning küllap see mõjus ka tema toidule ja rohketele punktidele.


Peeter küpsetas ise leiva ja määris selle küüslauguvõiga – esimeseks toiduks oli see väga mõnus suutäis. Eks näitas see, et mees on läbi ja lõhki loominguline inimene. Viimast kinnitasid ka metssea ahjupada ja praetud banaanid.


Võrukeste õhtusööginädala lõpetas Võru leivakombinaadi spetsialist Hillar Irves. Tema sai lõppkokkuvõtteks 41 punkti ja nii võidutseski võrulaste söögilauas Peeter Reemann.


Hillar on endine suusahüppaja, praegune süstasõitja, kaljuronija ja treener. Aktiivsel mehel on missioon kõik tugitoolisportlased püsti ajada, sest 100 kilo naise ilu pole tema jaoks sugugi kena. Nii Hillar ütles, aga teleris seda ei näidatud, sest pole ju viisakas.


Hillar pani lauale keeruliste nimedega peened road ja lõpetas võrukeste õhtusööginädala.
Caesari salat, õuna-mandlikook, loomaliha pluss kartulid küüslauguga ja mida kõike veel ta ei pakkunud!


Munamäe tornis roniti suuskadega, sõideti ja ka räägiti palju. Sellest viimasest ei saanud me suurt midagi teada, millest on tõeliselt kahju. Võib-olla TV3 korraldajad võtavad vaevaks ja annavad söögisaatele kolmveerand tundi või tunnikese, et me kuuleksime natuke ka juttu, millega täideti söökide vaheajad ja millega üldse tegeldi kogu aja kaheksa-üheksa tunni kestel. Siis oleks saatest veel rohkem kasu.


Kui õhtusöögisaade „Õhtusöök viiele” ongi välistelevisioonist kopeeritud, ei jäta ta igatahes sellist muljet. Mõne hullu saate võib ju pooleks tunniks vaikima sundida, või mis veel parem – üldse ära kustutada.