UUDISED

Võru linn tänas õpetajaid

Vasakult Kaja Kenk, Aksel Saal, Toomas Paur, Anti Allas, Maris Kirss, Anita Punamäe, Maret Melts FOTO: Võru Linnavalitsus

5. oktoobri õhtul toimus Võru Kandles pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle aasta õpetaja 2016 tunnustused.

Aastate Õpetaja 2016 tunnustuse pälvis Võru Spordikooli meistertreener Aksel Saal, Aasta Õpetajad 2016 on lasteaia Päkapikk õppealajuhataja Anita Punamäe, Võru Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kaja Kenk ning lasteaia Okasroosike õpetaja Maret Melts, Aasta Noor Õpetaja 2016 laureaat on lasteaia Okasroosike õpetaja Maris Kirss.

Võru Linnavalitsus

Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Toomas Paur ja linnapea Anti Allas üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Jääääre kontsert ning pidulik vastuvõtt.

Võru Linnavalitsus

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus üheksandat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.
Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Meesaak mullusest kolmandiku väiksem, ilus kevad päästis veelgi hullemast

Lõõdla järve ääres asuva mesindustalu peremees Joel Jakobson näitab oma tootmisruume. Kevadine väga hea meesaak korvas tema sõnul tänavuse väga viletsa suve ja sügise, eelmise aastaga võrreldes on toodang sellest hoolimata ligi kolmandiku võrra väiksem.           Foto: FOTOSFERA / ANDREI JAVNAŠAN

MESINDUS • Meesaak on tänavu eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 30 protsenti väiksem, seejuures ei olnud ka mullune saak midagi erakordset. Nii kinnitas Lõõdla järve ääres asuva mesindustalu peremees Joel Jakobson. Kõige halvemast päästis tema sõnul saagi tänavuaastane ilus kevad.

„Kui tavaliselt moodustab kevadsuvine mesi 20 protsenti aastasaagist ning kesksuvine ja sügisene mesi ülejäänud 80 protsenti, siis tänavu oli olukord vastupidine – 80 protsenti saagist korjasime just kevadel,” lausus Jakobson. „Oli seega väga ebaharilik aasta.”

Pärast jaanipäeva lõppes tõsisem korje

Mesinikel hakkab Jakobsoni sõnul tavaliselt kiire pärast jaanipäeva, siis on parim korjeaeg, tuleb palju mett ja on palju tööd. Kevadel tabas aga Eestit tema sõnul haruldane kuumalaine ning enamik kevadsuviseid taimi õitsesid intensiivselt ära, sellega lõppes ka suur korje.

„Minu jaoks oli see kevadsuvise mee poolest rekordsaak. Tööd on palju tehtud ja lootsin pärast head kevadet, et kogume aasta kokkuvõttes mullusega võrreldes topeltsaagi,” rääkis Jakobson. „Suvise mee osakaal oli aga väga väike, pärast jaanipäeva saime ainult 10-15 kilo mesilaspere kohta.”


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD