. 
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud laenukäitumise uuringust selgus, et laenumakse tasumisega hilinejatest tõi suurim osa ehk 42 protsenti hilinemise põhjusena välja ootamatud väljaminekud.
Uuringus osalenud hilinejatest on 33 protsenti laenumakse õigeaegse tasumisega hätta jäänud sissetuleku vähenemise tõttu ning 21 protsenti seetõttu, et ei osanud oma kulusid õigesti planeerida, teatas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus.
"Elukaaslasest lahkuminemise põhjusel on laenumakse õigeaegse tasumisega hiljaks jäänud 12 protsenti naistest. Mehi, kes sel põhjusel on laenumakse tasumisega hiljaks jäänud, on vaid 2 protsenti. Elukaaslasega ühiselt laenu võttes on oluline omavahel kokku leppida, kuidas laenumaksete tasumine jaguneb ning kuidas jaguneb laenuga ostetud toote või kinnisvara kasutamine lahkumineku korral," ütles teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger pressiteates.
Veel selgus uuringust, et 84 protsenti vastanutest maksab laenumakse tagasi alati õigeaegselt ning et Kesk-Eestis elavad inimesed on laenumakse tasumisega hiljaks jäänud kaks korda rohkem kui Põhja-Eestis elavad inimesed.
Pooled laenuvõtjad on laenumaksega hiljaks jäämise korral püüdnud saada maksetähtaja pikendust, 29 protsenti on otsinud lisasissetuleku võimalusi, 27 protsenti on laenumakse tasumiseks võtnud laenu pereliikmetelt, 15 protsenti on laenanud sõpradelt ja 6 protsenti on võtnud kiirlaenu.
Peaaegu poolte laenumaksjate laenukoormus moodustab 11–30 protsenti sissetulekust, enam kui veerand inimestest tasub sissetulekust kuni 10 protsenti laenumakseteks ning 11 protsenti vastanuist tasub laenudeks 31–50 protsenti sissetulekust.
Uuringust selgus, et krediiditoodetest kasutatakse enim kodulaenu ja krediitkaarti, vastavalt 55 protsenti ja 38 protsenti vastanutest. Väikelaenu ja liisingut kasutas vastavalt 23 protsenti ja 22 protsenti vastanuist. 18–29-aastased kasutavad keskmisest enam järelmaksu võimalust ja võtavad kiirlaenu. Krediitkaarte on oluliselt rohkem üle 40-aastatel inimestel.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuring viidi läbi mais. Uuringus osales 1007 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.
COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks mõeldud erakorraline toetus piimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) klientidele välja makstud.
PRIA eesmärk oli põllumeestele keerulisel perioodil võimalikult kiiresti erakorraline toetus välja maksta, ütles ameti otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell pressiteates. Tema sõnul on tähtajast pea kuu aega varem alustatud toetuste maksmine lõpule jõudnud ja PRIA toetusesaajad on oodatud toetussummad kätte saanud.
COVID-19 erakorralist toetust sai 151 kartulikasvatajat summas üle 1,1 miljoni euro, 50 köögiviljakasvatajat summas ligi 530 000 eurot ja 108 maasikakasvatajat summas üle 1,6 miljoni euro.
496 taotlejat said ligi 4,3 miljonit toetust piimatõugu lehmade kasvatamiseks, 40 taotlejat summas üle 3,1 miljoni euro emiste kasvatamiseks ning 15 taotlejat ligi 550 000 eurot sigade kasvatamiseks. Samuti said 473 taotlejat summas ligi 700 000 eurot uttede ja emakitsede toetust ning 8 taotlejat pisut üle 24 000 euro vuttide toetust.
Põllumajandustootjad said erakorralist toetust taotleda 15.–22. märtsini. Toetus makstakse sõltuvalt valdkonnast välja kas PRIA või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt.
Piimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas kandis toetusraha kliendile PRIA. Lihaveise-, mahemunakanade ja maheteravilja kasvatuse erakorralise toetuse osas kinnitab ühikumäärad, teeb otsuse ja kannab toetusraha kliendile MES.
MES kinnitab oma valdkondade ühikumäärad 11. juunil. Kõik määratud toetused makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.
Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetusest 2,2 miljonit eurot läheb lihaveisekasvatusele, 3,67 miljonit seakasvatusele, 4,3 miljonit piimalehmakasvatusele, 700 000 eurot lamba- ja kitsekasvatusele, 530 000 eurot köögiviljakasvatusele, 1,13 miljonit kartulikasvatusele, 1,65 miljonit maasikakasvatusele, 1,5 miljonit maheteravilja kasvatusele ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 125 000 eurot.
Lehekülg 842 / 1947
