. 
Politsei hoiatab, et levima on hakanud järjekordne petuskeem, kus kelmid on hakanud esinema kullerfirma töötajatena.
Erinevate kullerifirmade nimel saadetakse inimestele e-kirju, milles teatatakse, e inimese tellitud pakk on tollis kinni peetud ning paki kätte saamiseks tuleb tasuda tasu või maksu. "Petturid võivad näiteks sõnumis väita, et pakist on leitud suur hulk raha, mis vajab tõestamist, ning selleks tuleb tasuda kulukas sertifikaat. Petturid hoiatavad, et kui inimene ei maksa kiiresti, konfiskeeritakse pakett ja seda kätte ei saa," hoiatavad korrakaitsjad oma sotsiaalmeedia postituses.
Kui keegi sellise e-kirja saab, siis politsei soovitab mõelda, kas nad üldse on mingi paki tellinud.
Samuti tasub mõelda, kas tellitud pakis on midagi nii väärtuslikku, et tuleb kellelegi selgitada, kust see saadetis tuleb.
"Kontrollige meiliaadressi, kust kiri tuli ja kas see on ametlik aadress. Loe kirja hoolikalt läbi - reeglina on petukirjad vigu täis. Kui soovite üle vaadata oma kahtlused, et see kiri on petturilt, võtke ühendust ettevõttega, kes saatis sõnumi väidetavalt teile. Leidke ise internetist kontakte, ärge helistage numbritele, kui need on kirjas. Kui tellisid pakiautomaadi, siis milline kullerifirma peaks selle kohale toimetama ja kas kontrollib, kus pakk praegu asub?" märgivad korrakaitsjad.
Politsei hoiatab, et kirjas võivad petturid ühendust võtta kirja saaja nimepidi, kuid nime leiab internetist avatud allikatest. "Petturid püüavad personaalse lähenemisega saada teie tähelepanu ja hirmutada teid nii, et maksate kindlasti. Meie nõuanne - ära maksa midagi ja lihtsalt kustuta see kiri," lisab politsei.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt põhjustati mullu 660 liiklusõnnetust ilma liikluskindlustuseta, tänavu esimesel poolaastal oli õnnetusi 260. Keskmine liikluskindlustusjuhtumi kahju on tänavu 1800 eurot.
„Statistika näitab, et igal aastal saab üle 600 autojuhi kindlustusandjatelt tagasinõude, kuna nad on põhjustanud õnnetuse liikluskindlustuseta sõidukiga. Sellisel juhul peavad nad tekitatud kahju ise korvama, ütles LKF-i juhatuse liige Lauri Potsepp. „Kuigi levinud arvamuse kohaselt on tegemist vähese seaduskuulekusega inimestega, on see ekslik arvamus. Enamik juhtudel on tegemist täiesti harilike seaduskuulekate kodanikega, kes on unustanud kindlustuslepingu pikendamata või sõidavad teise inimese autoga, eeldades, et sel on kehtiv liikluskindlustus.“
Nii kindlustusseltsid kui LKF saadavad meili teel liikluskindlustuse meeldetuletusi. LKF saatis tänavu esimesel poolaastal kokku 50 000 meeldetuletust liikluskindlustuse lepingu sõlmimiseks.
„Et vältida ootamatuid makseraskuseid liiklusõnnetuse põhjustamise järel, on kasulik aeg-ajalt kontrollida liikluskindlustuse kehtivust. Et teid oleks võimalik teavitada lepingu lõppemisest, peaks kindlustusandjale teatama oma meiliaadressi muutumisest. Samuti võiksite suunata oma eesti.ee e-posti isiklikule meiliaadressile, sest liikluskindlustuse fond saadab sinna meeldetuletusi kindlustuslepinguta sõidukist,“ selgitas Potsepp.
Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või selle haagisel peab olema liikluskindlustus.
Kui põhjustate ilma liikluskindlustuseta autoga õnnetuse, siis kannatanule hüvitab kahju LKF või viimase lepingu kindlustusandja. Peale kannatanule kahju hüvitamist tuleb aga väljamakstud summa tagasi maksta.
Erandina ei pea sõidukil olema liikluskindlustust 12 kuu jooksul pärast viimase lepingu lõppemist, kui sõidukit ei kasutata ja seda hoitakse nii, et sellega ei saa põhjustada liikluskindlustuse juhtumit.
Kui sõidukit ei kasutata pikema aja jooksul, siis tuleb see automaatse liikluskindlustuse vältimiseks liiklusregistrist kustutada.
Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi sõnul juhtub liikluskindlustuseta sõidukitega tihedamini õnnetusi, kui auto on ühiskasutuses või kui leping sõlmitakse tavapärasest lühemaks perioodiks. „Kui näiteks pereliikmed kasutavad üht autot, siis võiks kokku leppida, kes teeb liikluskindlustuse. Muidu võib keegi teadmatusest põhjustada liiklusõnnetuse ilma liikluskindluseta,“ ütles Kisand.
„Lisaks kui näiteks vanavanemad kasutavad autot vaid lumevabal perioodil sõitmiseks ning sõlmivad seetõttu lühema kehtivusajaga kindlustuslepingu, tasub siiski aeg-ajalt kontrollida lepingu kehtivusaega ning vajadusel seda pikendada. Kui lume tulek hilineb ning ilmaprognoos on sõitmiseks sobilik, võib ununeda, et kindlustusleping sai sõlmitud lühemaks perioodiks,“ lisas Kisand.
Kohustusliku liikluskindlustuse kehtivust saab lihtsalt kontrollida, kui teha sõiduki registrimärgiga päring liikluskindlustuse fondi veebilehel. Liikluskindlustuse hindu on võimalik enne lepingu sõlmimist võrrelda veebikalkulaatoris.
LKF on liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Lehekülg 1061 / 1944
