. 
Peaminister Kaja Kallas ärgitas kolmapäeval Brüsselis Euroopa Liidu kaitse- ja julgeoleku tööstuse liidu konverentsil peetud kõnes Euroopa valitsusi ja kaitsetööstuse esindajaid kaitsevalmiduse tõstmise nimel rohkem pingutama.
“Me peame meeles pidama, et meil on palju, mida kaitsta, ning väga tõeline oht,” rõhutas peaminister. “Euroopa seisab silmitsi kriitilise hetkega, mis kujundab meie julgeolekut ja tulevikku aastakümneteks.”
Kallas meenutas, et Venemaa sõjatööstus on tänaseks mobiliseeritud sellisele tasemele, kus toodetakse igas valdkonnas Euro-Atlandi riikidest tunduvalt rohkem varustust ja laskemoona. ”Venemaa on ühel hetkel valmis järgmiseks sõjaks. Kõik, mida nad otsivad, on võimalus – me ei tohi seda neile anda.”
Et Venemaa agressioonile lõpp teha, tuleb peaministri sõnul kõigepealt tagada käimasolevas sõjas Ukraina võit ja Venemaa lüüasaamine. Selleks vajab Ukraina aga hädasti laskemoona ja täiendavat õhukaitset, selgitas peaminister. Samas avaldas Kallas ka heameelt, et mitmed riigid on asunud toetama Eesti algatust toetada Ukrainat iga-aastaselt sõjalise abiga vähemalt 0,25 protsenti SKP väärtuses.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on suurima populaarsusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja nende kandidaat Marina Kaljurand.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös läbi viidud Euroopa Parlamendi valimiste küsitluse põhjal toetab Marina Kaljuranda 16,1 protsenti, reformierakondlast Urmas Paeti 13,9 protsenti ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaati Jaak Madisoni 11,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Erakondadest on kõige populaarsem SDE 22 protsendiga ning järgnevad Reformierakond 20,1 ja Isamaa 17,6 protsendiga. Esikolmikule järgnevad EKRE 17,2 protsendiga, Keskerakond 11 protsendiga, Eesti 200 viie protsendiga ja Parempoolsed 4,7 protsendiga.
Vastajatel paluti öelda, et kui järgmisel pühapäeval toimuks Euroopa Parlamendi valimised, siis millist kandidaati nad eelistaksid. Kolmele kõige populaarsemale kandidaadile järgnevad Riho Terras 8,3 protsendiga, Mihhail Kõlvart 6,2 protsendiga ning Martin Helme 4,3 protsendiga.
Tulemusi kommenteeris Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder, kes märkis, et mõistmaks seda, mis on kaalul nendel Euroopa Parlamendi valimistel, tuleks esmalt vaadata, kes praegustest saadikutest on uuesti võistlustules ning kellel on kui suur tõenäosus uuesti valituks saada.
"Praeguste tulemuste alusel on peaaegu 100 protsenti kindel, et valimisjaoskondade sulgedes osutuvad Eestist Euroopa Parlamenti valituks Jaak Madison, Urmas Paet, Riho Terras, Mihhail Kõlvart ja Marina Kaljurand. Kuna aga Mihhail Kõlvart on teatanud, et ta loobub oma mandaadist, siis tema koha saab endale Jana Toom. Seega viis kohta Eesti seitsmest kohast on jaotatud ning need lähevad ilmselt praegustele Euroopa Parlamendis olevatele Eesti saadikutele. Tegelik valimisvõitlus käib seega selle üle, kes saavad ülejäänud kaks kohta. Siin on aga ebakindlust ning konkurentsi üpriski palju nii erakondade vahel kui ka erakondade sees," märkis Mölder.
Tema sõnul võitlevad nende kahe koha üle neli erakonda ning kuus kandidaati - eriti kui pidada silmas europarlamendi valimistel tihti varuks olnud üllatusmomenti. "Arvestatav tõenäosus kahest kohast üks endale saada on nii EKRE-l ja Isamaal kui ka sotsiaaldemokraatidel ja Reformierakonnal. EKRE puhul saaks teise koha Martin Helme ning sotsiaaldemokraatide puhul saaks teise koha Sven Mikser. Nendes kahes erakonnas sisemist konkurentsi selle ühe koha pärast ei ole," rääkis Mölder.
Reformierakonna puhul võib teine koht aga peaaegu võrdse tõenäosusega minna kas Hanno Pevkurile või Marko Mihkelsonile. "Samuti valitseb ka Isamaa puhul arvestatav konkurentsimoment Urmas Reinsalu ja Jüri Ratase vahel, kuigi Reinsalu on hetkel Ratasest toetusnumbrites ees. Ülejäänud erakondadel ehk Eesti 200-l, Parempoolsetel ja Rohelistel arvestatavat tõenäosust endale mandaat saada ei ole. Eesti 200-l ilmselt ei õnnestu seekord johhaidii Euroopasse minna,” ütles Mölder.
Euroopa Parlamendi valimiste võimalike tulemuste ennustamisel veebi teel läbi viidud küsitluse kaudu tuleb arvestada kahe asjaoluga, mis võivad küsitlustulemust kallutada.
Esmalt hindavad vastajad oma võimalikku valimisosalust märkimisväärselt üle. Seega on osaluse adekvaatsemaks hindamiseks ja tulemuste korrigeerimiseks kasutatud siin Eurobaromeetri ja teiste Euroopa Parlamendi valimiste küsitluste põhjal loodud valimisaktiivsuse indeksit. Taolisest valimisaktiivsuse korrigeerimisest võidab lõpptulemustes kõige enam Reformierakond ja kaotab Keskerakond. Teiste erakondade puhul see suuremat mõju ei avalda.
Teiseks on ainult veebi teel läbi viidud küsitlused teatud erakondade suhtes mõnevõrra kallutatud. Seetõttu on erakondade üldiseid toetusprotsente korrigeeritud siin Norstati erakondade reitingute alusel, mis on suures osas läbi viidid telefoniküsitluse vormis. Taolist korrigeerimist on testitud Riigikogu 2023. aasta valimiste kontekstis, kus see vähendas kandidaatide tasandil viga umbes 10 protsenti.
Kuna aprillikuu uuring läks käima enne kõikide nimekirjade väljakuulutamist, on Keskerakonna, Eesti 200 ja Parempoolsete küsitlusse kaasatud nimekirjades väikesed erinevused võrreldes erakondade poolt lõpuks kinnitatud nimekirjadega. Eesti 200 nimekirjas oli kaks, Keskerakonnas neli ja Parempoolsetes kolm vale nime. Olulisematest nimedest jäi välja Janek Mäggi, Andrei Korobeinik ja Indrek Tarand.
Norstati küsitlus viidi läbi 5.-15. aprillini läbi veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 3500 vastajat.
Lehekülg 14 / 1947
