EESTI ELU

5 nõuannet, kuidas oma muresid vanematele kuuldavaks teha

Võrumaa Teataja

Vanematega suhtlemine võib teatud olukordades olla tavapärasest keerukam, seda eriti just siis, kui hinge on parasjagu vaevamas mõni mure või probleem. Tihti ei tunta ennast piisavalt enesekindlalt, et oma tundeid pereliikmega jagada või osutub murekohaks hoopis vanema tähelepanu saavutamine, kellel ei ole aega murede kuulamiseks ja nendega tegelemiseks.

Kuna probleem on laste hulgas üsna sage, kutsub lasteabitelefon 116111 sotsiaalkampaaniaga „Soovin, et sa mind kuulad – mul on hääl“ lapsi üles oma häält kasutama ning lapsevanemaid lastele rohkem tähelepanu pöörama. Nõuandeid, kuidas vanematega oskuslikumalt suhelda ning end paremini kuuldavaks teha, jagab lasteabitelefoni projektijuht Mari-Liis Mänd.

Pane oma mõtted ja mured paberile kirja

Vahel võib oma mõtete või tunnete jagamine tunduda keerulisena, kuna puudub selge arusaam, kuidas seda teha või millest üldse alustada. Oluline on enda jaoks eelnevalt läbi mõelda, mis see on, mis parasjagu kõige rohkem meelehärmi tekitab, kuidas see sind tundma paneb ning kuidas sa ennast tegelikult tunda tahaksid. Abi võib olla näiteks kirjutamisest. Pannes enda mõtted paberile kirja, tekib ka parem ülevaade just nendest tunnetest, mis sind parasjagu valdavad. Kirjapandud mõtted on suureks abiks ka siis, kui hakkad nendest kellegagi rääkima.

Ära karda oma tunnetest rääkida

Paljude jaoks võib oma tunnetest rääkimine tekitada hirmutunnet ning tihtilugu võib puudu jääda ka enesekindlusest. Hirmutunne võib tekkida teadmatuse ees, kuna ei ole selge, mis juhtuma hakkab või kuidas olukord lahenduse leiab. Siinkohal on oluline mitte lasta hirmutundel end valitseda. Vaikimine ei aita olukorda lahendada, vaid muudab seda veelgi pingelisemaks. Anna oma muredest teistele teada, kuna ainult siis on võimalik nendele ka lahendus leida.

Leia vanemaga rääkimiseks ühiselt sobiv aeg

Hea võimalus täiskasvanute tähelepanu võitmiseks on leppida nendega kokku rääkimiseks ühiselt sobiv aeg. See annab mõlemale poolele piisava ettevalmistusaja ning aitab keskenduda vaid ühele konkreetsele tegevusele. Aja kokkuleppimiseks võib olla täiesti lihtne pöördumine vanema poole esitades talle ettepaneku ühiseks vestluseks, mille käigus oma muresid jagada.

Proovi vanemaga suhtlemisel rahulikuks jääda

Vanematega suhtlemisel on oluline säilitada rahulik õhkkond, mis on väga oluline iga situatsiooni lahendamisel. Kuigi see võib mõnikord osutuda üpriski keerukaks, siis rahulikkuse säilitamine nii oma olekus kui rääkimisel annab parema võimaluse jõuda positiivse lõpplahenduseni. Nii käitudes annad ka signaali, et oled valmis vastastikuseks koostööks ning soovid just neilt abi saada. Mida rohkem vanematega rääkida, seda paremaks muutub ka suhe, mistõttu on järgmisel korral juba palju lihtsam nende poole pöörduda.

Proovi kõige halva kõrval näha ka head

Pea meeles, et ükski mure pole liiga tühine või mõttetu, et seda kellegagi mitte jagada. Mida väiksem on mure või probleem, seda lihtsam on sellele ka lahendust leida. Kõike endasse kogudes võibki tekkida tunne, et sind valdavad vaid negatiivsed emotsioonid, mistõttu on raskem enda ümber positiivsust  märgata. Heade emotsioonide kogemine, kasvõi väga väikeste asjade kaudu, on äärmiselt oluline.

Lasteabitelefon 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistidele. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on võimalik pöörduda kirjalikult e-kirja teel või online-vestluses.

Väärisehte ostmisel küsi kauplejalt täpset teavet

Võrumaa Teataja

Koolide lõpuaktused on üsna pea käes ning tihti kingitakse koolilõpetajatele mälestuseks väärisehe, mis valmistab nii kinkijale kui kandjale palju rõõmu. Kaunist ehet tihti ka pärandatakse põlvest põlve, mistõttu on nutikas väärisehet ostes veenduda selle kvaliteedis ning küsida kauplejalt ehte kohta detailsemat infot, et müüdav ehe oleks see, millena seda esitletakse.

Kõik Eestis müüdavad väärismetalltooted peavad olema märgistatud proovimärgise ja toote valmistaja või sissevedaja nimemärgisega. Tootele kantud nimemärgis on ettevõtte vastutuse märgis toote standardproovi, kvaliteedi ning toote valmistamiseks kasutatud sulami terviseohutuse nõuetele vastavuse eest.

Kindluse, et toote standardproov vastab tootele kantud proovimärgisele, annab ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Türgi volitatud isiku poolt kantud kontrollmärgis. Eesti puhul on selleks lõvi kujutis, mida kannab tootele ainult Eesti Proovikoda, kes on riigi volitatud proovi tõendaja ja riigi kontrollmärgise volitatud kasutaja. Seega tasub võimalusel ostmisel eelistada kontrollmärgistatud väärismetalltooteid. Ilma kontrollmärgiseta ehete müük on lubatud, ent nende sulam ei ole laboris kontrollitud ning ostja saab lähtuda vaid kaupleja lubadusest.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL ostetud hõbeehte ostul

Hõbeehete puhul tuleb veenduda, et ehte valmistamiseks ei ole kasutatud inimese tervisele ohtlikke metalle nagu nikkel, kaadmium ja plii, mille sisaldus ehtes on rangelt piiratud ja neid jälgitakse kogu EL turul. Üldiselt vastavad turul olemasolevad tooted suuremas osas kehtestatud normidele. Küll aga tuleks väljaspool EL ostetud ehete puhul uurida täpsemalt selle sulami koostist.

Vääriskividega kaunistatud ehete ostmisel tasub küsida müüjalt kivide andmeid kirjeldavat dokumenti, sest mittespetsialist ei pruugi vahet teha vääriskivil ja võltsingul. Müüja peab ostjale andma tõest ja täit infot, sest sellega võtab ta endale vastutuse ehtele kinnitatud kivide eest.

Teemantiga ehte puhul küsi dokumenti

Teemantide kvaliteeti arvestatakse mitmete näitajate peale kokku, millest sõltub ka hind. Nende puhul on dokumendis kirjas kivi mass, puhtus, värvus ja lihv. Sama massi, kuid erinevate puhtuse ja värvusega teemantide hinnaerinevus võib olla lausa kümnekordne.

Teiste vääriskivide puhul on oluline kivi päritolu – kas see on looduslik parandamata (ehk sama kvaliteediga kui looduses), looduslik, kui inimese poolt parandatud või on tegemist hoopiski sünteetilise ehk inimese valmistatud tehisliku kiviga. Kõige hinnalisemad on looduslikult parandamata vääriskivid, mida kasutatakse eksklusiivsete ehete valmistamisel. Kõige enam leidub Eesti eheteturul looduslike parandatud kividega ehteid. Seejuures on oluline teada, et parandatud kivide hinnad sõltuvad otseselt kasutatud parandamise meetodist.

Poolvääriskividel on odavamaid koopiaid

Poolvääriskivide korral on info kivi päritolu kohta oluline opaali, türkiisi, merevaigu ja kvartsi rühma esindajate (ametüsti, tsitriini, ametriini, suitsukvartsi) puhul. Türkiisi ja merevaigu nimede all müüakse sageli rekonstrueeritud materjale (loodusliku materjali väikestest tükkidest kokku pressitud suurem kivi) või odavamaid looduslikke materjale. Kividega odavamate hõbetoodete korral on oht osta türkiisi, oonüksi, opaali, kassisilma või päikesekivi nimede all hoopis nimetatute klaasist või plastmassist imitatsioone.

Pärlite puhul on oluline teada, kas tegemist on magevees (hinnaklassilt odavamad) või soolavees (hinnaklassilt kallimad) kasvatatud pärlitega. Pärlite hinda mõjutav faktor on nende värvus. Kõige kallimad on looduslikku musta värvi Tahiti pärlid, kuid tuleb võtta arvesse, et müüakse ka kunstlikult mustaks või halliks värvitud pärleid. Eestis müüakse ka pärlite imitatsioone - pärlmutter kihti imiteeriva värvusega värvitud klaasist või plastmassist helmeid.

Nõuandeid väärismetallist ehte ostjale:

Veendu, et ehte lukud ja kinnitused toimivad korralikult.

Veendu, et ehte pind ja jootekohad on puhtad ja kvaliteetselt viimistletud.

Veendu, et ehte lülid või osad ei hakka kandmisel takerduma riietesse.

Kui oled nikli suhtes allergiline, siis osta vaid kontrollmärgisega märgistatud hõbedast ehteid. Väljaspool EL-i valmistatud hõbeehete kattematerjal võib sisaldada niklit.

Kui ehe on vääriskividega, siis küsi müüjalt kivide andmeid kirjeldavat dokumenti.

Kui müügiks pakutavale tootele on kinnitatud Eesti Proovikoja poolt väljastatud etikett, siis on etiketil olev info garanteeritud sõltumatu sertifitseeritud eksperdi poolt. Tootele kinnitatud etiketi ehtsust saab kontrollida etiketi numbri järgiAS-i Metrosert kodulehelt.

Kontrolli, et ostukviitungile oleks märgitud ehte nimetus, mass, artiklinumber, valmistamiseks kasutatud sulami põhiline väärismetall ja selle proov. See info võimaldab ehet identifitseerida ja on väga oluline hilisema võimaliku pretensiooni lahendamisel. Hoia ostukviitung alles pretensiooni esitamise perioodi lõpuni (kaks aastat).

Tea, et interneti teel kalli ehte ostmine on seotud riskiga. Ostu sooritamisel jälgi, et kogu ehet puudutav ülalpool kirjeldatud teave oleks müügidokumendilt leitav.

Tea, et pretensiooni esitamise aja jooksul on tarbijal õigus tehnilist laadi puuduste korral esitada müüjale kirjalik pretensioon või vajadusel pöördudatarbijakaitseameti poole.

Kui kahtled ostetud väärismetalltoote või vääriskivide ehtsuses, siis pöördu sõltumatu eksperdi hinnangu saamiseks Eesti Proovikoja poole.

Kuus õnnetust masinatega, mida oleks saanud ära hoida

Võrumaa Teataja

Pea iga neljas Eestis toimunud tööõnnetus juhtub seoses masinate, seadmete või transpordivahendite kasutamisega. Kas ei ole masinad töökorras, on neid omavoliliselt ümber seadistatud või on masina kasutaja olnud hajameelne.

Tööinspektsioon toob välja kuus hoiatavat tõestisündinud juhtumist, mida oleks saanud ära hoida.

1. Tööõpetuse õpetaja valed valikud

Põhikooli tööõpetuse õpetaja andis õpilastele tunde puutööklassis, mis oli sisustatud puidutöötlemismasinatega. Tunni lõpus hakkas ta valmistama puidust 110 mm pikkust ja 20 mm läbimõõduga jõuluehet. Töö käigus otsustas õpetaja detailile saagida kaks soont. Selleks kasutas ta ketassaagi, millelt oli eemaldatud tootja ettenähtud kaitsekate saekettaga kokkupuute vältimiseks, ning lõhestusnuga. Soone saagimisel paiskus eemale käega kinnihoitav detail ja lendas laualt minema. Õpetaja parema käe sõrm puutus kokku saekettaga, mis põhjustas raske käevigastuse. Väikesele detailile soonte tegemisel oleks saanud kasutada ohutumat tihedahambalist käsisaagi.

2. Kaitsekatte eemaldamine viis näpud

Mööbli puitdetaili saagides eemaldas töötaja formaatsae kaitsekatte. Töö käigus libises vasak käsi vastu saetera, mille tagajärjel said neli sõrme raskelt vigastada. Kannatanu seletuste kohaselt oli tal kaitsekatteta mugavam töötada ning ka tõukevarda kasutamist ei pidanud ta vajalikuks.

3. Ohtlik seade tõi raske vigastuse

Töötaja alustas saarepuidust proovidetaili (mõõtudega 45 x 70 x 230 mm) freesimist nõukogudeaegse freespingiga. Lükates käega detaili mööda töötasapinda, vajus detail töötasapinnal lõiketerade ümber olevasse katmata avasse. Töötaja parem käsi puutus kokku pöörlevate freesiteradega, mis põhjustasid raske käevigastuse.

4. Käsi jäi liikuva trumli vahele

Töötaja oli kohustatud vahetuse jooksul mitu korda puhastama seadme lintkonveieri veotrumlit. Protseduuri tegematajätmine takistanuks seadme normaalset tööd. Töötaja kasutas selleks ette nähtud metallist kaabitsat, millega liikuvale trumlile surudes ta seda puhastas. Kaabits sattus surumisel trumli ja lindi vahele ning sellega tõmmati sinna ka töötaja kinnastatud käsi. Töötaja sai raskeid vigastusi ning tema käsi tuli õlavarrest amputeerida.

5. Puudulik juhendamine tõi raske õnnetuse

Töötaja asus tööle puidutöötlemisettevõttesse pingijuhina ja tema tööülesanne oli saagida ketassael vineeri mõõtu. Tööle asumisel korraldati talle ohutusjuhendamine, mille töötaja oma allkirjaga kinnitas. Väljaõpet töötajale ei korraldatud (ei määratud kogenud töötajat, kes oleks teda pidanud välja õpetama) ja teda iseseisvale tööle ei lubatud.

Esimesel tööpäeval, kui töötaja oli teinud oma tööd umbes pool tundi, lõpetas ta järjekordse plaadi saagimise, vajutas saetera seiskamiseks nupule ning ootamata ära saeketta täieliku seiskumist, hakkas vineerplaati mööda liinil olevaid rullikuid käsitsi edasi tõmbama. Selle tegevuse käigus sattus töötaja vasaku käe sõrm inertsist pöörlemist jätkava saeketta vastu, mille tagajärjel sai sõrm raskelt viga. Uurimise käigus tuvastati, et kuigi kettal oli olemas kaitsekate, jättis see sae umbes 60 mm ulatuses katmata.

Õnnetuse toimumise põhjus oli töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele (töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks paigaldatud kaitsepiire ei takistanud juurdepääsu kogu ohualale), lisaks ei olnud töötajale korraldatud väljaõpet ning ta ei osanud pöörata tähelepanu sellele, et kaitsekate ei olnud reguleeritud õigesse asendisse.

6. Soov kolleegi aidata pühkis ohutusjuhendid meelest

Ettevõttes mõned päevad üle nelja kuu töötanud noormehega juhtus tööõnnetus, mille tulemuseks oli kämblaluu murd.

Töötaja töötas pingioperaatorina metallitöötlemise ettevõttes. Töötajale oli läbi viidud sissejuhatav juhendamine ja esmane juhendamine töökohal ning väljaõpe, mis kestis ühe päeva.

Töötaja ülesandeks oli plekkdetailide valmistamine painutuspressil. Tööpäeva keskel tuli töötaja juurde kolleeg, kes soovis oma töö lõpetamiseks kasutada sama painutuspressi. Kuna kasutusesolevad terad ei olnud kolleegile vajalike detailide jaoks sobilikud, siis lepiti kokku, et kolleeg tuleb hiljem tagasi ja vahetab terad ära, ning teeb oma detailid lõpuni.

Töötaja üritas kolleegil vajaminevaid detaile siiski ise olemasolevate teradega painutada, pannes detaili pressi vahel natuke sügavamale, sest soovis proovida, kas nõnda on võimalik pressida. Pressi juhtimiseks kasutati jalgpedaali. Kui töötaja käsi oli koos detailiga pressi all, kaldus ta kehaga veidi ettepoole, jalg vajus pedaalile ning käsi jäi pressi vahele.

Ohutusjuhendi kohaselt tuleb painutust vajav detail asetada avatud pressi vahele, seejärel astuda eemale, väljapoole ohuala, ning vajutada jalglülitit, millele vajutades pressib seade detailid vastavalt seadistusele.

Miks õnnetus juhtus?

Töötaja hakkas ise painutada proovima, sest tera vahetus oleks võtnud aega ning seejärel oleks ta pidanud pressi uuesti oma detaili jaoks seadistama hakkama. Töötaja oli järjekindel ja vaatamata pressi tera mitte sobivusele proovis ikkagi kolleegi detailid pressitud saada.

Tööandja oli koostanud ohutusjuhendi, kus oli täpselt kirjeldatud, kuidas pressil tuleb tööd teha, juhendi koostamisel oli aluseks võetud seadme valmistaja antud kasutusjuhend.

Õnnetuse üheks põhjuseks võib olla äsja tööle asunud töötaja soov olla kiire ja abivalmis samas puudusid tal põhjalikud kogemused pressi kasutamiseks.

Selliste õnnetuste vältimiseks on oluline, et töötaja teeks tööd, mida ta oskab ning mille tegemiseks ta on välja õpetatud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD