EESTI ELU

Kadunud inimese otsing hõlmab delikaatset infot – eraelu kaitseks jaga seda vaid politseiga

pixabay

Kadunud inimese taustainfo kogumine hõlmab suures ulatuses nii kadunud inimese kui tema lähedaste delikaatset ja eraelulist infot, mida on turvaline jagada üksnes politseiga.

Väldi olukordi, kus avaldad selliseid andmeid kõrvalistele inimestele. Vabatahtlikele jagab vajaminevat infot ahelikuotsinguks politsei ning tagab, et niigi raskes seisu oleva pere privaatsus säiliks kogu otsingute vältel. Kui appi tulnud inimesed küsivad otsingute eest tasu, keeldu sellest: politseitöö, kaasatud tehnika ja vabatahtlike panus on abivajajale igal hetkel tasuta.

Ennekõike unusta välismaistest sarjadest nähtu ja kuuldu, et teatamaks politseile kadunud inimesest tuleb oodata 24 tundi. Kui kadunud inimese käitumismuster erineb tavapärasest ning sul on tunne, et ta võib olla ohus, anna sest esimese asjana kohe politseile teada. Iga mööduv tund on üksnes võimaliku abivajaja kahjuks. Politsei käivitab otsingu kogudes olemasoleva info tema asukoha selgitamiseks. Samas on sinulgi võimalus aidata kaasa, kui mõtled hädaabinumbril kõne tehes järgmistele:

Millele hädaabikõne tehes mõelda:

Ajaaken: millal, kus ja kes viimati otsitavat inimest nägi, kuhu ja millal ta pidanuks jõudma

Asjaolud: kas kadumise eel oli konflikte või teisi probleeme (sassis suhted, võlad, muud pinged või sõltuvusprobleemid), mis võisid tingida ootamatu lahkumise

Korduvus: kas otsitav on varem kodust sõna jätmata lahkunud. Millisel põhjusel ja kus teadaolevalt viibis

Isikukirjeldus: millise riietusega otsitav võis lahkuda. Vajadusel vaata üle koju jäänud üleriided hindamaks, mis ta selga võis panna

Terviseseisund: milline on otsitava inimese füüsiline ja vaimne tervis, kas ta vajab ravimeid ning kas need ravimid on tal kaasas

Kontaktid: kellega otsitav läbi käib, kelle juures viibida võib – võimalusel koonda võimalik nimekiri kontaktidest ja aadressidest

Telefon: kas otsitaval võib kaasas olla telefon, mille asukohta positsioneerida. Kui telefon jäi koju, kellele on tehtud viimased kõned või saadetud sõnumid

Muud sidevahendid: kas otsitaval võib olla kaasas teisi tehnilisi seadmed nagu süle- või tahvelarvuti

Sotsiaalmeedia: milliseid kontosid otsitav omab ning kas ta on neid lahkumise järgselt kasutanud

Rutiin: milline on otsitava tavapärane päevarutiin, sealhulgas töökoht, hobid ja muud päevaplaanid

Arutelud: kas otsitav on varem rääkinud kohtadest, kuhu tahab minna või plaanidest, mida ellu viia

Lemmikkohad: kas otsitaval on meelispaiku, kus mõtteid settida – sünnikoht, mõni matkarada, veesilm, mäetipp või muu koht

Sõiduk: kas otsitav võis lahkuda sõidukiga. Mis on masina mark, mudel, registreerimisnumber ja enamlevinud sõidusihid

Ohtlikkus: kas otsitav võib olla endale või teistele mingil moel ohtlik

Nende küsimuste lahendamise kõrval teeb politsei inimese leidmiseks hulga täiendavaid toiminguid ning paneb töösse vajaminevad ressursid. Sealhulgas kaasab vajadusel tehnilised vahendid, kogukonna ja teised vabatahtlikud. Kui inimene on kadunud maastikul ja tema leidmiseks saab kaasata vabatahtlikud, jagab neile vajaminevat infot ahelikuotsinguks politsei, kes ühtlasi tagab kadunu ja tema lähedaste eraeluliste andmete kaitse kogu otsingu vältel.

Kui mõni appi tulnud inimene küsib emotsionaalselt niigi raskes seisus olevatelt lähedastelt või teistelt asjaosalistelt otsimise eest tasu, keeldu sellest ning teata juhtunust politseile. Politseitöö, kaasatud tehnika ja vabatahtlike panus on hädasolijale ja tema lähedastele igal hetkel tasuta.

Uus direktiiv võib kohalduda lisaks klassikalistele reisiettevõtjatele ka tegelikele teenuseosutajatele

pixabay

Sel suvel jõustunud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv ei puuduta pelgalt klassikalisi reisiettevõtjaid, vaid ka tegelikke teenuseosutajaid, näiteks majutusettevõtjaid ja reisijavedu korraldavaid ettevõtjaid. Nõudeid peavad järgima kõik, kes pakuvad ja müüvad reisiteenuseid, mis vastavad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele.

Uue regulatsiooniga laienes pakettreisi mõiste ja tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol, mille tulemusena on reisiteenuseid pakkuvate ettevõtjate tegevus varasemast enam reguleeritud. Lisaks on ühe olulise muudatusena kolmele reisiteenusele – reisijavedu, majutus ja muu turismiteenus – lisandunud ka neljas. See on auto, mootorratta ja muu mootorsõiduki üürimine.

Ka reisija soovil või valikul koostatud reis võib olla pakettreis

Kui varem kehtinud direktiiviga olid hõlmatud pakettreisid valmiskombinatsioonidena, siis uue direktiiviga on võrdsustatud kõik pakettreisid olenemata sellest, kas need on reisikorraldaja poolt eelnevalt kokku pandud või tehakse seda reisija soovil või valikul.

Pakettreisiga on tegemist näiteks juhul, kui reisija valib internetis või reisibüroos samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid, nii et nõusoleku maksmise kohta annab ta pärast kõikide reisiteenuste valimist. Kusjuures reisiteenuste hinnad võivad olla esitatud nii ühtse hinnana kui ka koguhinnana. Seega moodustub pakettreis näiteks juhul, kui reisija lisab samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid ostukorvi ja tasub nende eest vastavalt kuvatud koguhinnale. Lisaks on pakettreisiga tegemist näiteks juhul, kui reisiteenuseid pakutakse ja müüakse „pakettreisi” või sellesarnase nimetuse all või kui pakutakse ja müüakse pakettreisi kinkekaarti, mille eest saab tulevikus pakettreisi soetada.

Kuidas tekivad seotud reisikorraldusteenused?

Samas tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel kuulub regulatsioon kohaldumisele, kuid tegemist ei ole mitte pakettreisiga, vaid seotud reisikorraldusteenustega. Seotud reisikorraldusteenustega võib tegemist olla siis, kui samaks reisiks või puhkuseks pakutakse ja müüakse kahte või enamat eri liiki reisiteenust eraldi ning nendest reisiteenustest ei moodustu pakettreisi.

Näiteks juhul, kui reisija valib ühe veebilehe või reisibüroo külastuse käigus lennupiletid ja maksab nende eest ära (see tähendab, et esimene tehing on lõpuni viidud) ning enne kui ta lahkub, ostab ka majutuse, mille ta valib eraldi ja mille eest ta maksab eraldi. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist ka näiteks juhul, kui lennupiletite broneerimise järel kutsutakse reisijat üles lingiga, mis viib teise ettevõtja koduleheküljele, broneerima valitud reisi sihtkohas pakutavat täiendavat reisiteenust, näiteks majutust, ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast lennupiletite broneeringu kinnitamist.

Baltikumis on kalleim elamispind jätkuvalt Eestis

Äsja valminud Balti riikide kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et kolme Balti riigi võrdluses oli möödunud aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem. Samuti tuli Eestis hoonestamata elamu- ja ärimaa ning metsamaa eest välja käia rohkem raha kui Lätis ja Leedus.

„Analüüsi tulemused näitavad, et enamus kinnisvaraliikidest on Eestis kallim kui Lätis ja Leedus. Kui võrrelda keskmist brutokuupalka, mis on samuti kõrgeim Eestis, on siinne kinnisvara kõrgem hind mõistetav,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu. „Muidugi tasub siinkohal meeles pidada piirkondlikke erinevusi kinnisvara hinnatasemetes ja seda kõigis kolmes Balti riigis,“ märkis Nõupuu.

Hoonestatud maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus – 12 061 tehingut, järgnesid Läti 9 629 ja Eesti 7 364 tehinguga. Kõikides Balti riikides tehti hoonestatud maadest enim tehinguid elamumaaga – Leedus 54 protsenti, Lätis 55 protsenti ning Eestis koguni 66 protsenti kõikidest hoonestatud maa tehingutest.

Hoonestatud elamumaana ja eluruumina müüdud korterite keskmine hind on aasta-aastalt veidi kasvanud, sealjuures elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad on kõrgeimad Eestis ning madalaimad Lätis.

Korterite keskmine ruutmeetri hind oli kõrgeim Tallinnas – 1 752 eurot, järgnes Vilnius 1 615 euroga. Lätis tuli korteri ruutmeetri eest enim välja käia mitte pealinnas Riias, kus korteri ruutmeeter maksis 913 eurot, vaid Jurmalas ruutmeetri hinnaga 1 100 eurot.

Hoonestamata maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus (25 553). Lätis ja Eestis oluliselt vähem, vastavalt 14 136 ja 13 062. Seejuures tehti kõigis kolmes riigis enim tehinguid elamumaaga, Eestis 21 protsenti, Lätis 24 protsenti ning Leedus 40 protsenti kõigist tehingutest.

Hoonestamata elamumaa ning ärimaa lõikes oli kõrgeim keskmine hind Eestis. Elamumaa keskmine hind oli madalaim Lätis ja odavaim ärimaa oli Leedus.

Hoonestamata tootmismaa lõikes oli kõrgeim keskmine hind Leedus, madalaim Lätis. Kui Lätis ja Leedus on tootmismaa segmendis viimase kahe aasta lõikes toimunud keskmise hinna langus, vastavalt 48 protsenti ja 30 protsenti, siis Eestis on tootmismaa keskmine hind kasvanud 28 protsenti. Tehingute paiknemise osas on trend sama 2016. aastaga, Leedus tehakse rohkelt tootmismaa tehinguid Vilniuses, Eestis ja Lätis vastupidi, pigem väljaspool pealinna.

Haritava maa keskmine hind on kasvanud vaadeldaval viieaastasel perioodil igal aastal kõikides Balti riikides. Kõige stabiilsemalt on kasvanud hind Lätis ning kõige aeglasem kasv on olnud Eestis. Haritava maa lõikes oli 2017. aastal kõrgeim keskmine hind Leedus ja madalaim Eestis.

Balti riikidest oli kõrgeim metsamaa hind 2017. aastal Eestis. Madalaim metsamaa hind oli Lätis, kus metsamaa hinna viie aasta kasv on olnud tagasihoidlikud 15 protsenti.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD