Järgnevas kirjatükis teen lühikese kokku-võtte Võrumaal toimunust nii, kuidas paistab kodumaakond Toompeale ja vastupidi.

Lõppenud kohalike omavalitsuste valimised tõid taaskord välja tõsiasja, et kõige rohkem mõjutavad Võrumaa olevikku ja tulevikku otsused, mis võetakse vastu maakonna keskuses. Võru linn on meie suurim omavalitsus ja see on peamine põhjus, miks just linn mõjutab enim kogu maakonna arengut. Kahtlejatele võin lisada, et isegi riigigümnaasiumi ei saa riik Võrru luua ilma kohaliku volikogu otsuseta.

Mis oli läbivaks teemaks meie maakonnas aastal 2013? Minu arvates oli selleks uute ja sealhulgas hästi tasustatud töökohtade loomine, millega panna alus maakonnast elanike lahkumise peatamisele. Sagedasti kostis kohalikelt poliitikutelt, kuidas mitmed neist teavad täpselt, mismoodi luua 150 kuni 1000 töökohta, ja kohe-kohe oleme selleks valmis. „Kui ainult rahvas selleks võimaluse annab …” Mõni mees ei pidanud paljuks selle nimel isegi kikilipsu kanda, et plaan usutavam oleks ja tema sõnu sama tõsiselt nagu meie presidendi väljaöeldut võetaks. Paraku peame ikkagi tõdema, et Võrumaa kaotab oma elanikest rohkem kui ühe inimese päevas. „Palju kära, vähe villa,” ütleb vanarahvas selle peale.

Uued töökohad – kus need ikkagi on?

Miks pole töökohtade lubajad lähiaastate jooksul ühtki vekslit lunastanud? Tingimused on selleks loodud ning üsna hiljuti Tartu teaduspargi ja Tartu ülikooli läbi viidud uuring „Tartu ja Lõuna-Eesti konkurentsivõime ja kasvualade analüüs” toob välja, millise kännu alla on peidetud need suuresti lubatud töökohad. Analüüsist võib lugeda, et kõige rohkem on viimastel aastatel kasvanud põllu- ja metsamajanduse valdkond Lõuna-Eestis, moodustades oma osatähtsuselt enam kui kolmandiku. Ühtlasi juhitakse tähelepanu, et tegemist on endiselt kasvava valdkonnaga. Seda kasvu aitaks lähiaastatel soodsate tingimuste kokkulangemisel kiirendada Võrumaa kutsehariduskeskuse juurde loodud puidutöötlemise kompetentsikeskus. Vihjeks nendele maakonna juhtidele ja valitsejatele, kes seisavad tasakaalustatud arengu ja töökohtade loomise eest, et jalgratast pole siin mõtet leiutada. Põllumehena saan öelda, et kasta tasub alati seda puud, mis kannab ka vilju. Nii et puust ja punaselt – toetagem õiget valdkonda!

Mõni aeg tagasi ilmus Äripäeva puidutööstusettevõte TOP, kus Võrumaalt olid tabeli tipu osas esindatud AS Barrus ja AS Toftan. Aitame omasid, et leiduks rohkem puidutööstusettevõtteid, kes kroonivad erinevate edetabelite tippudes, mis mõõdavad kasumlikkust, töökohtade loomist ja panustamist kohalikku kogukonda. Ent nii nagu meie kodumaakonnas kipuvad paljud asjad minema „aga” kategooriasse, nii on ka töökohtade teemaga. Kahjuks need töökohtade lubajad olid otsustajateks, miks eelnimetatud eesmärgi täitmiseks Võru linna poolt lubatud omaosaluse summad jäid ikkagi ainult lubaduseks keskuse tegevuses. Seepärast on jätkuvalt oht, et tulevik ei ole roosa ka seni edukas puidutöötlemissektoris. Kui siit lahkuvad noored, kes ei leia kohapeal rakendust, lahkub ka ettevõtlus ja ühes nendega paljud töökohad, mis iseloomustanud meid aastakümneid.

Töökohtade loomisel kohaliku keskkonna ärakasutamise asemel keskenduti valimiseufoorias hoopis utoopiliste töökohtade loomise ideedele või seati eesmärgiks luua töökohti, mille lisandväärtus on madal või mis sõltuvad välisinvestorite suvast. Tartu ja Lõuna-Eesti analüüsis on toodud välja, et 2000. aastate keskel, mil tööstustootmine liikus tööjõ puudusel eemale suurkeskustest, sealhulgas Tartust, kasvas Võrumaal oluliselt puidutööstuse osakaal. Igapäevaelus on märgata, et sektori roll on suurenenud maakonnas ka lisandväärtuse loojana.

Loodan, et uued Võru linna valitsejad mõistavad, kuidas head mõtted teoks saavad. Loodetavasti lõpetavad nad meie aja ja raha ahjuviskamise või oskavad vähemalt õigel ajal siibri kinni keerata, et kõik soe kaotsi ei läheks.

Võrumaa võlub

Tõden heameelega endiselt, et Võrumaa on elamiseks hea paik. Meie tähtsamad kultuurisündmused toimusid oma erilises hiilguses ja läinud aastat jäävad meenutama paljude teiste sündmuste taustal „Uma pido” ja Võru folkloorifestival. Läbi nende ürituste meid tuntakse ja võime õigustatult uhked olla. Tänuväärseks tuleb pidada Võru maavanema algatatud kultuurisidemete loomist Peterburiga. See on kindlasti teema, mis leiab head vastuvõttu meie kultuuriinimeste poolt ja aitab murda jääd mõlemal pool riigipiiri. Alahinnata ei tohi ka projektide tegevusi, mis kutsunud elama-töötama maale. Kogu tegevus nõuab suurt tahtejõudu nii projekti vedajate kui ka liitujate poolt. Jõudu ja jaksu neile selles töös!

Tiheda sõitjana Võru ja pealinna vahel toon möödunud aastat meenutades välja teede üldise olukorra. Olen seda ka Riigikogus välja öelnud, et teede olukord on muutunud aina paremaks ja seda mitte ainult riigiteede tasandil, vaid ka kohalike teede osas. Eriti hea on teede olukord nendes kohalikes omavalitsustes, kus on laabunud koostöö riigiga.

Kui pealkirja juurde tagasi tulla, siis on kindlasti meie hulgas palju neid, kes oleks soovinud, et eelmine aasta oleks olnud tegusam. Ent neile ja kõigile meile saab öelda, et alanud on uus aasta oma uute võimalustega! Loodan, et see aasta tuleb huvitavam ja parem ning toob rohkem päikeselisi päevi meile kõigile! Vähem tühje sõnu ja rohkem tegusid!