On uskumatu, aga kahjuks tõsi, et muidu eeskujuliku liikluskultuuriga Võru linnas rikutakse bussijaama juures eeskirja lausa massiliselt ja seda pidevalt.

Nagu Võrumaa Teataja läbi viidud vaatlus näitas, on liiklejad oma rikkumistest teadlikud, aga ei pea seda suureks eksimuseks. Liiklejaid muudab julgemaks asjaolu, et politseinikke pole bussijaama ümbruses enamasti näha.

Nagu turvavöid pannakse autoga sõites peale mitte politseile näitamiseks, vaid enda ja teiste elu kaitsmiseks, nii järgitakse liikluseeskirju ikka selleks, et kõigil oleks mugavam liigelda. Bussijaama juurde, otse ülekäigurajale või selle kõrvale, elumajade sissesõidutee ristmikule jäetud autod takistavad kõigi ülejäänud sõidukite liiklemist.

Võru linnas on kombeks, et kõigi avalike parklate sissesõidu juures on keelumärk, mis ehmatab linna esmakordseid külastajaid ja muudab kogenud liikleja ükskõikseks. Nii ei pruugita märgata, et bussijaama juures pole keelumärgid mõeldud öiste kummivilistajate peletamiseks, vaid selleks, et sõidukid päevasel ajal busside liikumist ei takistaks.

Bussijuhi töö pole kerge: päev läbi rooli keerata ning vastutada nii enda kui ka sõitjate elu ja tervise eest. Bussijaama ümber autoga liigeldes peab meeles pidama, et bussijuhi töö takistamine seab ohtu kõigi reisijate turvalisuse. Reisijate hulgas võivad olla meie kõigi lähedased, meie vanemad ja lapsed.

Politsei võiks samuti bussijaama ümber rohkem korda pidada. Bussijaama ümbruses liigub isegi rohkem autosid kui Vilja–Tartu ristmikul, mis on bussijaamast mõnesaja meetri kaugusel ja on Võru linnas üks politseinike poolt armastatud patrullimise koht. Nii näeksid politseinikud ise, mis imemanöövreid tehakse bussijaama juures otse ülekäigurajal, kuidas autosid jäetakse päise päeva ajal ristmikule ja lausa ülekäigurajale pooleks tunniks seisma. Võrumaa Teataja vaatlus näitas, et kõigest paari tunniga oleks politsei sealt saanud kätte korraliku noosi – vähemalt kümme liikluseeskirja rikkujat.