ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Vana aasta lõpus ja uue algul tehakse traditsiooniliselt plaane uueks aastaks. Eesti jaoks tõotab uus aasta tulla murranguline, kuna kevadel toimuvad europarlamendi valimised peaks andma aimu, milliseks kujunevad aasta pärast Riigikogu valimiste tulemused.

Rebimine poliitrindel tõotab tulla tasavägine, sest praegu on jõujooned kaldunud rohkem opositsiooni poolele ja rahvas on võimulolijatega üha rahulolematum. Seetõttu on praegusel võimuloleval liidul palju, mida kaotada, ja ülejäänutel võimalus palju võita. Midagi näitasid juba läinud sügisel toimunud kohalikud valimised, kus näiteks Võru linnas seljatasid sotsiaaldemokraadid senise võimuliidu. See, milliseks kujunevad jõujooned riigis pärast Riigikogu valimisi, sõltub valijate otsustest. Kuigi räägitakse demokraatiakriisist, on vähemalt valimistepäeval võim Eestis jätkuvalt rahva käes.

Praegusel plaanide tegemise ajal uurisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt nende ootuste kohta uuel aastal. Pärisime ka, kas Eesti inimeste elu läheb nende arvates sel aastal paremaks või mitte. Võrreldes tavapärase nädalapikkuse ajaga oli rahvaesindajatel seekord küsimustele vastamiseks aega kaks päeva.

Küsimused olid järgmised: 1. Mida ootate alanud aastalt? 2. Mida arvate – kuidas läheb alanud aastal Eesti inimestel – kas paremini või halvemini ja miks?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Ootan alanud aastalt edu Eesti majandusele ja kõigile inimestele. Olen täiesti kindel, et Eesti inimestel läheb sel aastal paremini. Samas olen juba ette veendunud, et ükskõik kui palju paremaks elu ka läheb, inimesed pole sellega ikkagi täiesti rahul. Loodetavasti on see rahulolematus motivaatoriks edasisele tegevusele, mis omakorda meie majanduse arengut kiirendaks.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Olen täitsa kindel, et eestimaalastel läheb alanud aastal
paremini kui nii mõnelgi varasemal. Selliseks optimismiks annab alust meie inimeste töökus, õpihimu ja eneseusk. Isiklikus plaanis paistab tulevat põnev, kiire ja tegemisi täis aasta.

Rein Randver (SDE): Alanud aastal möödub kümme aastat ühinemisest Euroopa Liiduga. Meie inimeste ja kogu riigi olukord võrreldes edukamate liikmesriikidega ei ole kiita. Meil tuleb teha õigeid otsuseid, et algav Euroopa Liidu seitsmeaastane eelarveperiood oleks edukas. Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevusega tuleb kindlustada jätkusuutlikkus. Inimesed pealinnast kaugemal peaksid tunnetama reaalset elu.

2014. aasta on ka liikumise ja spordiaasta ning olümpia-aasta. Liikumisharrastajana sooviksin, et me hooliksime sel aastal enam oma tervisest.

Urmas Klaas (Reformierakond): Alanud aastalt ootan ikka head! Hea meel on näha, et inimeste palgad kasvavad, et tööpuudus on kiiresti vähenenud, et Eesti majandus kasvab ajal, kui Euroopa majandusel ei lähe nii hästi. Meie riigi rahandus on endiselt korras ja meie riik on hästi kaitstud. Head meelt tasub tunda ka meie laste väga heade tulemuste üle PISA testis. See näitab, et meie kasvav Eesti kuulub kõhkluseta maailma tippu.

Kindlasti läheb alanud aastal meie inimestel paremini. Loomulikult peame kõik selle nimel ka pingutama. Niisama ei juhtu midagi. Riik peab oluliseks aidata neid, kes enam abi vajavad – pensionäre ja lastega peresid.

Ülo Tulik (IRL): 1. Möödunud aastal käis maakonnas läbi mitmel korral utoopiliste töökohtade loomise idee või seati eesmärgiks luua töökohti, mille lisandväärtus on madal või mis sõltuvad välisinvestorite suvast. Üsna hiljuti Tartu teaduspargi ja Tartu ülikooli läbi viidud uuring „Tartu ja Lõuna-Eesti konkurentsivõime ja kasvualade analüüs” toob välja, et 2000. aastate keskel, mil tööstustootmine liikus tööjõu puudusel eemale suurkeskustest (sh Tartust), kasvas Võrumaal oluliselt puidutööstuse osakaal. Igapäevaelus on märgata, et sektori roll on suurenenud maakonnas ka lisandväärtuse loojana. 2013. aasta lõpus ilmus ka Äripäeva puidutööstusettevõtete TOP, kus Võrumaalt oli tabeli tipuosas esindatud AS Barrus ja AS Toftan. Aitame omasid, et leiduks rohkem puidutööstusettevõtteid, kes kroonivad erinevate edetabelite tippudes, mis mõõdavad kasumlikkust, töökohtade loomist ja panustamist kohalikku kogukonda!

2. Loodame, et alanud aasta tuleb huvitavam ja parem ning toob rohkem päikeselisi päevi meile kõigile. Vähem tühje sõnu ja rohkem tegusid!

Tarmo Tamm (Keskerakond): Alanud aastalt ootan eelkõige seda, et inimestel oleks tervist ja tööd. Tervise, töö ja väärika palga olemasolu muudab elu Eestis inimväärsemaks ega sunni mujale minema. Alanud aastal kasvavad natuke meie pensionäride madalad pensionid ja osasid, riigilt palka saavaid töötajaid, ootab ees palgatõus. Samas – aasta alguses ei taha ma suur pessimist olla, aga mina ei näe neid märke, mis teeks enamiku inimeste elu käesoleval aastal paremaks. Riigieelarve ei ole realistlik ja praegused majanduskasvu prognoosid on oluliselt väiksemad võrreldes eelarve koostamisel arvestatuga. Suur tagasilöök tuleb ehitussektoris ja prognooside kohaselt võib kuni kümne protsendi ringis töötajate arv selles sektoris väheneda. Olen jätkuvalt seisukohal, et tarkadeks investeeringuteks peaks riik laenu võtma ja Euroopa Liidus pole peale Eesti sellist riiki, kes seda võimalust ei kasutaks. Mitte väga ammu oleks Tartu–Tallinna neljarealine maantee maksma läinud umbes 200-300 miljonit eurot, aga praeguseks on selle ehitushind kasvanud vähemalt viis-kuus korda. Mitmeid näiteid saaks veel tuua, kus õigel ajal laenu võttes oleksime tulevikus hoopis rikkamad.

Karta on, et see valitsus jätkab järgmise aasta kevadel toimuvate Riigikogu valimisteni ja sellega kaob ka lootus maksumuudatusteks ning reformideks. Kiiresti oleks vaja praegu riigist välja viidavad pankade hiigelkasumid maksustada ja kahaneva rahvaarvu olukorras ei ole võimalik riigireformi edasi lükata. Kõigile lehelugejatele soovin aga palju tervist ja jätkuvat optimismi!

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Ootan, et meil kõigil oleks parem tervis, vähem stressi, rohkem tarkust ja vähem alatust, paremat elujärge ka Lõuna-Eestisse. Häid soove jätkub, aga me peame kõik ka ise pingutama selle nimel, et head soovid täituksid.

2. Tahaksin väga, et kontrastid Eesti inimeste sissetulekutes väheneksid. Ühinen kutsega pealinnast – ärge otsige tööd Soomes, ka Tallinnas on töökohti ja inimsõbralik omavalitsus!

Kindlasti pakuksid ka väikesed omavalitsused oma inimestele paremaid võimalusi elamiseks ja töötamiseks, aga kahjuks on keskvalitsus nad paljuski sõltuvaks teinud. Valitsuse vahetust ilmselt ei tule ja nii tuleb kõigega leppida, aga soovitan siiski valitsuskoalitsiooni otsustesse süveneda. Kui olete seda teinud, siis otsustage, kas need on just meie inimeste elatustasemele sobivad!
On muidugi ka optimistlikke majandusprognoose, aga eks aasta pärast on jälle teada, kuidas see aasta läks.

Soovin ka, et uus maaelu arengukava (MAK 2014–2020) oleks sobilik Eesti toidutootjale – põllumajandussektorile, vähendaks sektorisisest ja Euroopa Liidu riikide vahelist ebavõrdset konkurentsi. Ootame MAKi osas Euroopast mõistlikke lõppotsuseid, seekord siis Kreeka (spartalikul) eesistumisel.

Seega tuleb kõigepealt meil kõigil loota ikka iseendale ka sellel aastal. Head tervist, inimlikku õnne ja tarkust kõigile Võrumaa Teataja lugejatele!

Heimar Lenk (Keskerakond) ei vastanud.
Inara Luigas (SDE) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.