November kui isade kuu on nii mõnelegi isale üks tähtis kuu – siis saavad tunnustust paljud tublid isad. Määratakse ära tublide meeste roll laste kasvatamisel. Olgu see siis kas omavalitsuse või oma pere poolt. Ka Võrumaal jagatakse aunimetusi. Tänavuseks aasta isaks osutus Aigar Piho. Meie aasta isa on õnnelik ja reibas inimene, kes elab maal ning väärtustab oma elu. See on tore, et vallad märkavad inimesi.

Mis siis teeb ühest mehest hea isa? Suhtlemine lastega, nende kaasamine tegemistesse, ükskõik kui lihtsatesse või keerulistesse. Oluline on märgata seda, mis on lapsele hea ja mis teeb ta õnnelikuks. Üks hea isa panustab kindlasti laste huviharidusse. Kui vanasti järgiti traditsiooni, siis tänapäeval on isadel keerukam – leida üles see miski, mis teeb tema pereliikmed õnnelikuks ja mis paneb teda väärtustama. Oluline on kohelda lapsi võrdselt ja neil lasta kaasa rääkida nii palju kui võimalik.

Mis oleks veelgi ausam, kui anda tiitel inimesele, kes on üles kasvatanud kaheksa tubli last, olles neile suureks sõbraks ja heaks isaks nii nende parematel kui ka halvematel hetkedel – inimesele, kes on suutnud korraldada oma pereelu nii, et kõik on rahul? Kui palju meil üldse on selliseid isasid, kes suudavad oma lastele panustada, nendega kaasas käia ja olla neile nii õpetajad kui ka teejuhid? Tänavuse Võrumaa aasta isa puhul tuleb üles näidata sügavat austust ja kummardust. Olla kaheksa lapse isa tähendab tänapäeva pereelu mõistes suurt asja.

Isadepäev peaks olema üks suur päev, mil iga laps saab oma isale tänusõnad öelda. Paraku on aga nii, et paljud lapsed kasvavad ilma isata. Emad peavad olema ka isad. Nii mõneski Eesti lasteaias ja koolis ei tähistata isadepäeva, kuna paljudel lastel on ainult üks kasvataja – ema. On ka selliseid variante, kus lastel on küll mõlemad vanemad olemas, kuid üks neist on poole kohaga.
Sellisel päeval, nagu on novembrikuu teine pühapäev, tuleks võtta aeg maha, et tunnetada, kui vajalik on isa.