ELU JA KULTUUR

ARUTELU • Teisipäeval toimus Vastseliina vallamajas Raja 5 ja osaliselt Raja kinnistu detailplaneeringu avalik arutelu, kus osalesid inimesed nii Meremäe, Vastseliina vallast kui ka maaomanik, kelle maa jääb tulevase mäesuusakompleksi alasse. Detailplaneeringu ala on 2,54 hektarit.

Protsess on kestnud peaaegu poolteist aastat. Eesmärgiks on Raja 5 kinnistule rajada mäesuusanõlv. 80 protsenti alast kuulub Vastseliina vallale, 20 protsenti Meremäele. Nõlva alt voolab läbi ka Piusa jõgi. Piusa jõgi ja ala kuulub Piusa maastikukaitsealale, mispärast on mäesuusanõlva rajamiseks vaja saada nõusolek keskkonnaametilt. Siinkohal võib öelda, et nii keskkonnaametiga kui ka päästeteenistusega on detailplaneering kooskõlastatud.

Planeeringus on ette nähtud mäe ülemisse otsa hoonestusala, parkla ja tuletõrje veevõtukoht. Et mäe jalamilt üles saada, on tarvis mäetõstukit. Planeeritud on veel ka valgustusmastid. Teenindushooneid on kompleksi kavas rajada kaks. Kuna planeeringuprotsess on avalik, saab niimoodi teada kompleksi vajalikkusest üldsusele jt. Samuti saab välja käia ideid jms seoses detailplaneeringuga. Suvel on see kompleks hõivatud, talvel oleks vaja lisaväärtust, mispärast ka idee mäesuusanõlvast.

Avalikul arutelul osales ka Vahtramäe kinnistu omanik, kes oli mures eelkõige turvalisuse, ohutusnõuete kui ka müra pärast. Tema kinnistu jäävat 50-60 meetri kaugusele kujutatavast parklast. Planeeringusse on kavandatud ka piirdeaiad, mis tagab mingisugusegi turvalisuse, see tähendab, et alla võib lasta ainult selleks ette nähtud kohtadest. Kui miski on keelatud, peaks iga külastaja sellest ise aru saama. Vastutab kindlasti atraktsiooni omanik, ent välistada ei saa õnnetusi. Peamine eesmärk on siiski tagada ohutus nii palju kui vähegi võimalik. Arutelust selgus, et tegelikult etteantud norme kui selliseid mäesuusanõlva rajamiseks ei olevatki. Küll aga on olemas kogemustega radade paigaldajaid – tõsi küll, neid on vähe. Kui tekib oht, see likvideeritakse – nii-öelda katseeksitusmeetodil. Õnnetusi ei saa ära hoida, kuid nende ennetamiseks saab kindlasti midagi ette võtta.

Krundile sissesõit on olemasolevat teed pidi, mis asub küll eramaal. Seega on juurdepääs tarvis veel maaomanikega läbi rääkida. Maaomanik, kes arutelul osales, polnud sugugi vastu mäesuusanõlva rajamisele, ent ta ei soovi, et autod tema akna alt ööpäevaringselt kompleksile vooriksid. Juurdepääs krundile on, aga kust, vajab täpsustamist ja maaomanikega kooskõlastamist. Üks maaomanik ei luba maad kasutada, mistõttu peab teise maaomanikuga rääkima. Vahtramäe kinnistu omanikule sobib väga hästi selline kompleks, juhul kui on ka ohutus tagatud.

Kompleksi ülemine osa on avatud ainult talvel, see kuulub Vastseliinale. Alumine osa on aga avatud aastaringselt ja kuulub Meremäele. Arutelus osalenud hindasid sellist olukorda, kus tehakse midagi suurt kahe valla maa peale, haruldaseks.

Sisulisi muudatusi detailplaneeringus ei tehta. Planeeritud alast väljaspool toimuv on juba teine teema. Kokkulepe naabriga saavutati. Lõppkokkuvõttes lahendati probleemid ja projekt viiakse ellu. Vaidlemata punkte õhku ei jäänud.

„Kui hästi läheb, siis alustatakse esimeste ehitustöödega juba järgmisel aastal,” ütles planeeringu tellija Koit Laanemäe.