Eesti ainsas metalliveskis Kuusakoskis purustatud vanametalli kogus ületas miljoni tonni piiri, 20 aastaga on veski muuhulgas läbi hekseldanud rohkem kui 100 000 autoromu.

Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul on 1996. aastal tööle hakanud metalliveski ainus Eestis, mis suudab romusõidukeid taaskasutatavaks tooraineks töödelda kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnanõuetega.

“Vastavalt kehtivale seadusele peavad autotootjad suunama vähemalt 95% romusõidukite massist taaskasutusse, et vähendada loodusreostust ja koormust keskkonnale,” selgitas Suits. “Selleks, et veenduda jäätmekäitleja võimekuses vastavat taaskasutusprotsenti saavutada, tuleb teha perioodiliselt katsepurustamisi.Kuusakoski tegi viimase katsepurustamise mullu 1. detsembril, tõendades keskkonnaministeeriumi, keskkonnainspektsiooni ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu esindajate juuresolekul metalliveski suutlikkust taaskäidelda 95% romusõidukite materjalist.”

Eesti ainus  metalliveski suudab ühes tunnis purustada 30-40 romusõidukit. Romudest väljavõetud õlid ja muud vedelikud antakse üle ohtlike jäätmete käitlejatele. Akud, rehvid, klaasid eraldatakse, must ja värviline metall sorteeritakse pärast purustamist automaatselt ning suunatakse liigiti taaskasutusse. Kergetest materjalidest nagu armatuurlauad, istmed, polstrid, rehvid ja klaasid toodetakse jäätmekütust.

Lisaks autoromudele on metalliveskis purustatud enam kui 100 tonni kasutuselt kõrvaldatud relvasid. Näiteks aastal 2006 hävitati metalliveskis 6000 kaitseväe relvastusest mahavõetud püstolit Makarov, TT ja Colt.

Kõige kaugemalt on seni metalliveskisse toodud autoromusid Mongooliast. “Need olid heategevuslikul Mongoolia rallil osalenud autod, mis olid sõitnud Londonist umbes 12 000 kilomeetrit Mongoolia pealinna Ulaanbaatarisse,” rääkis Kuusakoski juhatuse esimees. “Kui varasematel aastatel jäeti rallil osalenud autod heategevuslikel eesmärkidel Mongooliasse, siis alates 2014. aastast saadetakse need tagasi Euroopasse, et vältida tollimaksude tasumist ja keskkonna reostamist vanade autoromudega.  Et ralli läbitakse vanemate, kuni 1,2-liitriste mootoritega sõidukitel, tuleb need enamasti pärast finišisse jõudmist taaskäidelda.”

Seni ainus metalliveski Eestis alustas Kuusakoskis tööd 1996. aasta septembris, ettevõte investeeris veski soetamisse toona 45 miljonit krooni (ligi 2,9 miljonit eurot).

AS Kuusakoski on Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja, kes suunab taaskasutusse umbes poole Eesti vanametallist. Lisaks metallile võtab Kuusakoski vastu ka rehve, vanu elektri- ja elektroonikaseadmeid ning akusid ja teisi ohtlikke jäätmeid. AS Kuusakoski hoiab töös 11 teeninduspunkti üle Eesti. Ettevõte kuulub Põhja-Euroopa juhtivale tööstuslikule taaskasutusfirmale ning vanametalli töötlejale ja tarnijale, Kuusakoski Oy-le. Kuusakoskil on üle maailma rohkem kui 100 tegevuskohta, millest 20 asub Soomes. Lisaks Soomele tegutseb Kuusakoski Venemaal, Eestis, Leedus, Rootsis, Taanis, Inglismaal, USA-s, Hiinas ja Taiwanis.

Võrumaalased on interneti kasutamises kõige aktiivsemad hilisõhtuti kella 21-23 vahel, mil tarbitava interneti maht tõuseb võrreldes päeva keskmisega kaks korda, selgub Võrumaa mobiilse interneti kasutamise analüüsist.

„Hilisõhtu on kodudes reeglina kõige rahulikum periood enne magamaminekut, mil õhtusöök on söödud ja perekeskis jutud räägitud. Niisiis võetakse aega, et vaadata internetis filme või videoid, sooritada makseid, vaadata ringi sotsiaalmeedias, saata e-kirju ja otsida netist praktilist informatsiooni, mida päeva jooksul pole olnud aega teha,“ selgitas Tele2 tootedirektor Katrin Aron.

Teine aktiivsem periood, mil Võrumaal päeval jooksul keskmisest rohkem internetti kasutatakse, on päeval kella 12-15 vahel. „Ilmselt on lõunane internetikasutus seotud töö- ja koolitegevustega,“ ütles Aron.

Aroni sõnul on Võrumaa puhul selgelt näha tendents, et mida nädala lõpupoole, seda rohkem võrumaalsed internetti kasutavad.

„Nädalavahetustel on internetikasutus kogu päeva lõikes ühtlasemalt jaotunud kui tööpäevadel. Võrumaa elanikud surfavad puhkepäevadel netis palju ennelõunasel ajal kella 8 ja 12 vahel, seejärel tõuseb internetikasutus telefonides ja tahvelarvutites taas kella 17-18 ning kella 20-22 vahel, mil internetist otsitakse õhtust meelelahutust,“ ütles Aron.

Kõigi Eesti maakondade lõikes on võrumaalased siiski ühed tagasihoidlikumad internetiskäijad, kellest kasutavad internetti vähem veel vaid idavirumaalased ja hiidlased. Kogu tarbitavast internetimahust kasutavad võrumaalased 4G mobiilset internetti kolm korda suuremas mahus kui 3G internetti. Keskmiselt kasutavad Tele2 kliendid Eestis kolmveerand internetimahust 4G võrgus ning veerand 3G-s.

Võrumaa kõige aktiivsemalt kasutatav tugijaam asub Võrus, seda läbib nädalas 850 GB andmesideliiklust.