ARVAMUS

Mitte ainult keskerakondlikud putinistid ei õõnesta eesti keele seisundit Eesti Vabariigis, vaid seda teeb kõige häbitumal kombel praeguse riigikogu võimuliit valitsuse mahitusel. Otsustage ise, näited on vaid sellest nädalast, mil riigikogu tuli kokku sügisistungjärgule.

Kolmapäeval kukkus riigikogus läbi Isamaa plaan seada kohalike omavalitsuste valimistel kandideerijatele konkreetne eesti keele oskuse nõue. Eelnõu eesmärk oli tagada, et kohalike volikogude töö toimuks eesti keeles. Valimistel kandideerivad isikud pidanuks oskama eesti keelt B2-tasemel. 54 häälega lükati eelnõu menetlusest välja.

Eelnõu oleks kindlustanud volikogude istungil eestikeelse asjaajamise tegelikkuses, mitte silmapetteks, nagu on viljeletud näiteks Narva volikogus, kus sisuline arutelu käib vene keeles.

Narvas suutsid keskerakondlased jälle ühe mütsi alla koguneda ja nende esimeseks teoks saab eesti keelele üleminekut toetanud linnapea Katri Raigi umbusaldamine. Raik söandas välja vahetada piirilinna haridusasutuste juhte, kelle riigikeele oskus ei vastanud nõuetele. Minevikku pöörduv Narva linnavolikogu maksab nüüd meerile kätte.

Keskerakonna vastne esimees Mihhail Kõlvart kuulutas, et eestikeelsele õppele üleminekuks pole plaani ega ressurssi. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on kinnitanud, et mõlemad on olemas, ulatudes tagasi veel eelmise valitsuse aega. Palju aastaid eestikeelsele õppele ülemineku piduriks olnud Keskerakond paneb jälle täiega.

Võimuliit on riigikogus rakendunud võõrriikide huvide kaitsmisele. Kuidas teisiti mõista seda, et    kolmapäeval langes riigikogu menetlusest välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud eelnõu, millega oleks võetud Vene kodanikelt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigus. EKRE soovis, et kohalikel valimistel oleks hääleõigus vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel. Noahoop selga sisejulgeolekule toimus hoolimata sellest, et oravast justiitsminister Kalle Laanet on rõhutanud vajadust võtta ära agressorriikide kodanike võimalus hääletada kohalikel valimistel.

Keeleoskuse nõude eelnõu mahahääletamine ei lõpeta võitlust selle eest, kuid nüüd tuleb see uuesti esitada ehk alustada nullist, ja seda olukorras, kus aeg pressib tagant, sest senise praktika kohaselt aasta enne valimisi neid puudutavaid seadusi ei muudeta, märkis riigikogus Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder. Au on Reformierakonnal ammu läinud, nüüd lähevad järele mõistus ja südametunnistus.

Selle nädala lõpus, 10. septembril peab Keskerakond Paides erakorralist kongressi, et valida erakonnale uus esimees, juhatus, aukohus. Alanud nädalat võib keskerakondlastele nimetada suureks moosimise nädalaks, kus mõlema esimehekandidaadi toetajad teevad viimaseid jõupingutusi, et kõhklevaid delegaate oma leeri meelitada. Avanev pilt räägib ülimalt tasavägisest rebimisest.

Tanel Kiike toetab pigem 365 delegaati, Mihhail Kõlvartit 354. Teadmata on 424 delegaadi eelistus. Kas emmal-kummal kandidaadil õnnestub ennast konkurendist lahti rebida? Teoreetiliselt on see võimalik väga kõva ja veenva ettekandega, mis vastase varju jätaks. Teiseks on moosimisnädal, kui palju kõhklevaid delegaate suudetakse ära veenda.

Rahvusringhääling (ERR) meenutas, et 2015. aastal võitis Edgar Savisaar Kadri Simsonit vaid 55 häälega. Kui meenutada, siis erakonnale sellest midagi head ei tulnud, et Savisaar niimoodi juhitooli külge klammerdus. Jüri Ratas sai viimati esimehe valimistel kolmandiku vastuhääli, mis näitas põletikku erakonnas, millega Ratas tegelema ei hakanud. Nüüd on olukord selline, kus kummalgi kandidaadil pole veenvat ülekaalu.

Kõlvarti toetusbaas on Saaremaa, Tartu ja eranditult Tallinna piirkonnad. Kiige toetuspind on laiem, haarates Hiiumaa ja suure osa Eestist. Ning siis on veel kahevahel Põhja-Eesti ja Võrumaa, kus otsustati toetada mõlemat kandidaati.

Kongressile on oodata 1143 delegaati, neist 883 tulevad piirkondadest. Peale selle on hääleõigus 165 volikogu liikmel, 65 asutajaliikmel ning delegaatidel Keskerakonna noorte-, nais- ja seenioride kogust, mis kõik saadavad kümme delegaati. Veel pole selge, kui palju delegaate võib kõrvale jääda tervislikel põhjustel, sest näiteks erakonna asutajad on kõik eakamad inimesed. Ilmselt korraldab erakond kongressipäeval delegaatidele bussitranspordi, et keegi sõiduvahendi tõttu tulemata ei jääks.

Kõige nirum võimalus Keskerakonnale on see, kui ükskõik kas Kiige või Kõlvarti valimisel osutub uus juhatus hoopis teise kandidaadi toetajaks ning hakkab esimehe tegevust blokeerima. Siis osutub hädavajalikuks korraldada uus erakorraline kongress. Mõistagi ei saa täielikult välistada sedagi, et erakond lõheneb ning rahulolematud asutavad uue partei. Kuna järgmisel esmaspäeval algab riigikogu sügisistungjärk, siis on Keskerakonnas selguse saamine vägagi    vajalik.