Riigikogul on 101 liiget. Nädala algusest on Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni fraktsioonides 50 liiget. Ülejäänud erakondade fraktsioonides ja fraktsioonituid on 51 ehk enamus. Eestil on nüüd vähemusvalitsus.
Riigikogu liikmete elus ei muutu sellest erilist. Riigikogu ja valitsuse juhtide tööelus ei muutu ka, kuni umbusaldamiseni, peale mida jätkavad riigikogu lihtliikmetena korraliste või erakorraliste valimisteni.
Otsuste vastuvõtmiseks on vaja vähemusvalitsusel riigikogu enamuse hääli, mille kokkusaamine võib olla nüüd raskendatud, aga arvestades, et opositsioon pole ühtne ja väga harva on kõik riigikogu liikmed kohal, siis piisab sellest, kui vastuhääletajaid on vähem kui poolthääletajaid või kui osad opositsioonist jätaksid lihtsalt hääletamata või ei ilmuks kohale. Viimast on ka inimlikult lihtsam küsida kui toetushäält.
Tõsisemaid raskusi võib koalitsioonil tekkida, kui hääletusel ei ole vaja lihthäälteenamust, vaid koosseisulist häälteenamust ehk 51 häält või 2/3 häälteenamust ehk 68 häält. Siis ei piisa kohaloluga trikitamisest, vaid hääled peavad koos olema ja pidama.
Esmane vähemusvalitsuse tuleproov ongi presidendivalimised. Koalitsioonil on piisavalt hääli, et esitada kasvõi kaks kandidaati, aga kahes esimeses riigikogu valimisvoorus neil 2/3 ega kolmandas voorus üle poole häältest ei ole.
Vähemusvalitsusse langemine muutis koalitsiooni ja SDE kandidaadi Ülle Madise presidendiks valimise riigikogus keerulisemaks.
Kui õiguskantslerist saaks president, siis teeks just tema riigikogule ettepaneku uue õiguskantsleri ametisse nimetamiseks.
Need, kes tegid Ilvesest presidendi, tegid koos Ilvesega Madisest esimest korda õiguskantsleri. Need, kes tegid Karisest presidendi, tegid koos Karisega Madisest teistkordselt õiguskantsleri.
Need, kellele Madise sobib õiguskantslerina, soovivad teha temast presidendi paketina koos neile sobiva õiguskantsleri nimetamisega. Võimu ringkäendamine on seaduslik?
11. augustil kogunenud vanematekogul esitles riigikogu esimees Madise valmisolekust presidendiks saada. Madise on nüüd nõus ka kohtuma ja küsimustele vastama. Esimese päevaga koguti Madise toetuseks 55 allkirja.
Põhimõtteline vastasseis presidendi nimetamise ja valimise vahel jätkub.
Presidendikandidaadid seatakse üles 21.–24. augustil. Riigikogu koguneb presidenti nimetama/valima 2. septembril.
Enamus Eesti valijatest soovib presidendi otsevalimisi.
