ARVAMUS

Ei ole üldse tavaline, et 13. ja reede võtab koha sisse vahetult enne sõbrapäeva. Paljud inimesed usuvad, et 13. ja reede on halb päev, aga statistiliselt on see täiesti tavaline päev. Sõprus ei muutu sel päeval automaatselt keeruliseks, aga meie pea võib hakata nägema tülisid ja arusaamatusi seal, kus tegelikult midagi erilist ei toimu. Kui võtta sõprust kui sotsiaalset tõenäosust, siis täna võib väikese arusaamatuse tekkimine olla lihtsalt juhus, aga homme, 14. veebruaril suureneb tõenäosus, et see lahendatakse, sest sõbrad tahavad ju rõõmu jagada ja nalja teha ning kes sooviks oma lähedastega sõbrapäeva tähistamise tüli nahka raisata? 

Esmapilgul võib tunduda veider ja isegi uskumatu, kuid kindlasti ei lange 13. ja reede peale suurem hulk autoavariisid, tulekahjusid ja muid õnnetusi. Kindlasti ei jää 13. veebruaril rohkemate inimeste käsi tööpostil masina vahele ega kuku räästast purikas kaela. Küll aga on kindel see, et statistiliselt abiellutakse 14. veebruaril rohkem kui mõnel tavalisel kuupäeval, samuti kihlutakse. Kuigi 13. ja reedet peetakse ebaõnnega päevaks, siis see päev ise paraku ei tõesta sama. 14. veebruari peetakse armastuse ja sõpruse päevaks ning sinna kuhjatakse tavaliselt suur hulk toredaid sündmusi ja tähistamisi. Seega võime tõdeda, et me oleme justkui statistika kallutajad, vähemalt sellest vaatenurgast, mis puudutab headuse päevale heade asjade pookimist. Kurjust ja ebaõnne paraku suunata ei saa. Nii võib juhtuda mis iganes õnnetus hoolimata kuupäevast või nädalapäevast. Elus samade parameetrite järgi asjad ei käi. Õnnetuste ärahoidmine pole enamasti võimalik, kuid sama võimatu on näiteks ka miljoniline lotovõit, mille saaksime ise endale kaela kutsuda. Ei ole oluline, kas on 13. ja reede või 14. ja sõbrapäev. Õnnetused juhtuvad hoolimata kuupäevast ja nädalapäevast ning sama on õnnehetkedega. Nii ei kesta kauem abielud, mis sõbrapäeval sõlmitud ega teki ka tülid pelgalt seepärast, et on 13. ja reede. Tänavu võiks öelda, et meid saadab lausa kauemaks jääv ebaõnn, sest 13. ja reedet saab tervitada ka järgmisel kuul.

Jaanuarikuu elektriarve tuletas meelde, et talv on tasuta, aga soojus mitte. Külmad ilmad tõstsid tarbimise, börsipakett tõstis hinna ja kokku tuli number, mis põletas mõnel kuupalga hetkega läbi. 

Räägitakse, et ahiküte pole keskkonnasõbralik ja sellest tuleks loobuda, aga elektriarvet vaadates selgub, et keskkonda saavad kaitsta väga rikkad inimesed. Mõni ei küta ahjuga, sest ei tohi, mõni ei taha, sest see ei ole piisavalt mugav.

Kui elektriarve ulatub kuupalgani, muutub roheline mõtteviis kiiresti luksuseks. Taskud tühjad, mure suur ja soe on ainult teadmine, et kuskil tabelis oleme jälle tublimad ja rohelised.