ARVAMUS
Koolilõuna on Eestis lastele tasuta ning see on samm, mida tasub väärtustada. Ometi kuuleme üha sagedamini pilkeid koolitoidu aadressil. „See on maitsetu”, „see on igav”, „ma ei söö seda jama”.
Säärased ütlused lipsavad kergesti üle huulte neil, kellel on pärast kooli võimalus minna kohvikusse, osta koolipuhvetist saiakest ja kommi või tellida koju pitsat. Ent nende kõrval istuvad klassis lapsed, kelle jaoks kõnealune taldrikutäis ongi kogu päeva ainus soe söök. Kelle kodus ei oota aurav supp ega värske leib. Veel vähem saavad nad tihti väisata erinevaid (kiirtoidu)restorane. Kauplusest ei soetata nänni, vaid toidupoes tehakse ostud läbimõeldult ja alati pole võimalust hädavajalikkugi nimekirja täita. Neile pole koolitoit mitte pelgalt söök, vaid osa väärikusest, teadmine, et nad saavad kõhu täis ja suudavad õppida teistega võrdselt.
Eesti koolitoit ei ole kindlasti täiuslik, ent see on aus ja tervislik. Toiduseadused, toitumisjuhised ja kontrollid tagavad, et laste ette jõuab täisväärtuslik eine, mis on kindlasti kodusem ja toitvam kui see, mida leiaks kiirtoidust. Kui võrrelda koolilõuna maksumust kohalike päevapraadidega, on vahe tohutu, sest koolitoidu omahind jääb keskmiselt kahe-kolme euro juurde, samal ajal kui päevapraad maksab olenevalt toidukohast viis kuni kaheksa eurot. Selle raha eest peab kool kokkama, serveerima ja koristama, sageli sadadele lastele. Kvaliteedihinnangut ei saa seega anda ainult maitse järgi, vaid oluline on ka ligipääsetavus ja õiglus.
Koolitoit on ühiskondlik lepe, millega me justkui tagame, et ükski laps ei jääks nälga. Kui laps ütleb, et toit on halb, on see pigem märk sellest, et me pole osanud koolitoitu väärtustada ega sellest rääkida kui hoolivuse sümbolist. Ehk peaksime alustama haridusest ja seda mitte ainult toitumise, vaid empaatia osas? Koolitoidu pakkujad on öelnud, et nad unistavad suurelt, sest nende unistus on ühel päeval pakkuda koolitoitu, mis oleks kõikide laste maitse järgi. Ometi tuleb leppida, et koolilõuna ei saa olema kunagi sajaeurone, mis meeldib eranditult ja igal päeval kõikidele tarbijatele.
- JUHTKIRI Kolm minutit
- Sügisene saagikoristus piiripunktis
- JUHTKIRI Kui suurtükid pauguvad ja autod juurduvad
- JUHTKIRI Meelelahutus eelarve piirides
- JUHTKIRI 12 minutit
- JUHTKIRI Jaht õiglusele
- JUHTKIRI Sündide vähenemine seab küsimärgi alla tuleviku
- Mu koduke on tilluke …
- JUHTKIRI Turvalisus ei tohi jääda investeeringute kõrvalproduktiks
- JUHTKIRI 2 = 3
- JUHTKIRI Kui faktid kõiguvad ja taevast kukub rauda
- JUHTKIRI Võru sünnipäev ja sügise proovikivid
- JUHTKIRI Kuhu varjuda?
- JUHTKIRI Kelle Eesti?
- Iseseisvuse taastamise ajalootähistest
- Miks ma andsin allkirja toidu käibemaksu alandamise poolt?
- JUHTKIRI Mis saab siis kui aus töö enam ei toida?
- JUHTKIRI Kuhu pöörduda tervisemurega, kui EMOsse ei mahu ja perearst on kadunud?
- JUHTKIRI Vaikne sõda taevas
- JUHTKIRI Poeskäik kui teadus
VIIMATI LISATUD








.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/11/Mart (10).jpg?width=2039&height=1359)



































.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/14/Uusvada (24).jpg?width=2023&height=1349)









Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Nõusolekuseadus teeb piiri selgeks – ilma „jah”-ita ei seksi">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Elus on asju, mille puhul normaalne inimene teab, mis on õige ja mis vale. Teame, et võõrast asja ei tohi võtta ilma loata. Kui jätate oma rahakoti kohvikulauale pisut endast eemale, ei tähenda see, et keegi võib selle lihtsalt ilma teie nõusolekuta kaasa viia. Te ei pea tengelpunga kõrvale siltigi panema: „Minu oma, ära võta!” – see on iseenesestmõistetav. Inimese, kes võõra rahakoti võtab, loeb eestlane vargaks.