ARVAMUS

JUHTKIRI Klassid jäävad tühjaks?

Võrumaa Teataja ARVAMUS 07 Jaanuar 2025

Eesti rahvastikutrendid on jätkuvalt muret tekitavad, näidates, et rahvaarv väheneb paljudes maakondades ja linnades. Viimase aastaga on näiteks vähenenud rahvaarv Võrumaal 296 inimese võrra, sealhulgas Võru linnas 128 inimese võrra.

Samas paistavad silma piirkonnad nagu Harjumaa ja Tartumaa, kus rahvaarv kasvab. Ka Hiiumaa on näidanud küll pisukest, kuid siiski tõusvat trendi.

Kui viimati läks Võrus kooli umbes 400 õpilast ning möödunud aasta sündide arv Lõuna-Eesti haiglas on vaid 261 last, siis ei nõua kõrgemat matemaatikat, et teha arvutus ja jõuda järeldusele, et seitsme aasta pärast, mil need 2024. aastal sündinud lapsed kooliteed alustavad, nii palju klasse enam tarvis avada ei ole.

Rahvaarvu kahanemine on esmajoones otsene väljakutse kohalikule majandusele. Kui inimesed lahkuvad, siis väheneb ka kohalike tarbijate hulk, mis omakorda vähendab nõudlust kaupade ja teenuste järele. Kohalikud ärid, eriti väikesed ettevõtted, võivad leida end keerulises olukorras, kus käive väheneb ja investeerimisvalmidus kahaneb.

See toob kaasa vähem töövõimalusi, suurendades ümberkaudsete elanike motivatsiooni lahkuda, ning tsükkel kordub. Mitte ammu aega tagasi toodi lagedale väide, et sündide vähesus näitab hoopiski piirkonna liiga head elu. Kas tõesti oleme viimasel ajal elanud liiga hästi ja see on meie beebibuumi uppi lükanud?

Viimatised ajad nii roosilised ei tundu ning väidetavalt ei ole paranemist lähitulevikus näha. Kas see omakorda tähendab, et mõne aasta pärast vaatab sündide tabelist taas vastu neljaga algav number?

On selge, et tõusuteel olevad Tallinn ja Tartu pakuvad paremaid töövõimalusi, haridust ja teenuseid, mis muudavad need piirkonnad atraktiivseks nii noortele kui ka peredele.

See tõstatab omakorda aga küsimuse: kas ehk Võrumaa jääb veelgi vaesemaks ja seniks, kuniks need möödunud aastal sündinud maimukesed kooliteeni jõuavad kasvada, on nad koos vanematega läinud suurematesse paikadesse paremaid elu- ja töövõimalusi otsima?

On lihtne öelda, et Võrumaal on hea elada. Eks ongi, kuid sageli tuleb valikud teha selle järgi, kus on võimalik, mitte parem elada.

Politsei otsib Põlvas kadunud 65-aastast Andreid

30.04.2025

USA sõjatehnika liikus Võru raudteejaamast Saksamaale

29.04.2025

Puuet taotleti eelmisel aastal ligi 54 000 inimesele

29.04.2025

Võru linn kutsub kõiki ratastele: ees ootab sportlik ja lõbus rattapäev

29.04.2025

JUHTKIRI Mitte toidupoodi, vaid ARKi

Võrumaa Teataja ARVAMUS 28 Detsember 2024

Aasta viimased päevad toovad kaasa tormijooksu ka mujal kui ainult toidupoodides, sest tuhandeid sõidukeid võetakse arvelt maha, et vältida uuest aastast kehtima hakkavat mootorsõidukimaksu.

Maksureformid kipuvad kaasa tooma nii ootuspärast kui ka ootamatut käitumist. Näiteks seekordne kiire reaktsioon kasutatud autode müügiplatside poolt viitab, et maksukoormus võib ettevõtete strateegiat ja otsuseid märkimisväärselt mõjutada. On selge, et ettevõtted eelistavad riski vältida, sest igasugune lisanduv kulu, olgu see 50 või 200 eurot aastas, on ebameeldiv. Kasutatud autode müügiplatsidel üle Eesti ootab ostjaid tuhandeid sõidukeid, mis on liiklusregistris arvel ning mis nõuavad aastamaksu hoolimata sellest, kui sõiduk müüakse juba uue aasta esimestel päevadel. Kuna lisakulusid ei poolda keegi, siis tormatakse aasta viimastel päevadel sõidukeid maha registreerima.

Mootorsõidukimaksu kehtestamine on väidetavalt osa rohepöörde strateegiast, mis peaks suunama Eesti autoomanikke eelistama väiksema kütusekulu ja väiksema keskkonnamõjuga sõidukeid. Kuid samas ei saa jätta märkimata, et maksude rakendamine vajab hästi läbimõeldud üleminekuperioodi ja selget kommunikatsiooni, et vältida soovimatuid kõrvalmõjusid. Näiteks massiline sõidukite registrist mahavõtmine võib tekitada administratiivset lisakoormust ja viia olukorrani, kus müügiplatsidel seisvate autode täpne seisund ja saadavus muutuvad tarbijatele vähem läbipaistvaks.

Poliitikakujundajad peaksid hoolikalt analüüsima, millised mõjuallikad maksude kehtestamisega kaasnevad ja kuidas need mõjutavad nii lühi- kui ka pikaajalist turu dünaamikat. Uue maksukorra pikemaajaline mõju autoturule jääb esialgu ebaselgeks. Kui esimese kvartali vaikelu võib tunduda loogiline, siis suveks prognoositav müügi taastumine viitab, et maksustamine iseenesest ei sunni inimesi autodest loobuma. Siiski tuleb arvestada, et tarbijate ostujõud ja valikuvõimalused võivad ajapikku muutuda, eriti kui uued maksud lisanduvad olemasolevatele elukalliduse tõusudele.

Prev Next