. 
.
Kulutused kipuvad viimasel ajal kiiremini eest ära ruttama kui sissetulekud neil sabast kinni saavad.
Nii on ilmselt tulude deklareerimise algus isegi oodatum kui iial enne, loomulikult eelkõige nende jaoks, kel tagastust oodata. Kuhu aga plaanitakse kulutada saadud pisku või suuremgi summa? Need, kes agaralt möödunud aastal annetusi teinud, saavad üleskutse tagasimakstud tulumaks taas annetada. Erinevad fondid ning MTÜd on nõus avasüli ka summad vastu võtma. Inimene ise ei ole aga enam nii agar annetama, sest täitmist ootavad teisedki kohustused. Kas või kulutus selleks, et saada korrakski igapäevarutiinis kergemalt hingata. Eeldusel, et inimeste kontole laekub mingisugunegi tulumaksutagastus, plaanib tervelt 41 protsenti inimestest kulutada saabuva raha igapäevakulutuste katmiseks. Ainult 27 protsendil on plaanid kasutada laekuvat raha säästude kasvatamiseks, kaheksa protsenti tahab selle paigutada reisimisse, kümme protsenti plaanib saadud raha võtta appi suurema unistuse täitmiseks, kolm protsenti kavatseb osta meelelahutust ning kaks protsenti annetab oma saadud tagastuse uuesti heategevusse. On ligi kümme protsenti ka neid, kel ei ole veel kindlat plaani oma värske rahaga toimetamiseks.
Kui kõrvutada Eestit teiste Balti riikidega, siis selgub, et lätlased igatsevad oma igapäevakulutustele toe saamist kõige rohkem ning tervelt 46 protsenti lätlastest kavatseb oma tagasisaadud tulumaksu suunata kiirelt uuele ringile ja katta sellega igapäevakulutusi. Leedukate puhul on protsent väiksem kui isegi eestlastel, ehk siis 36. Öeldakse, et tööga rikkaks ei saa, kuid kas tulumaksutagastusega saab? Mõneks hetkeks kindlasti, ja kui mitte rikkaks siis rikkamaks. Need, kel on tagastusest kas või piskutki oodata, saavad endale lubada vähemalt ühe tummisema ostukorvi. Siiski tuleks meeles pidada, et selline pidu on kahanenud juba aastaid aina pisemaks ja pisemaks ning uus aasta toob veelgi vähem tulumaksutagastust, mis ei lase eestlastel enam end korrakski finantsvabamana tunda.
Lehekülg 9 / 569
