ARVAMUS

Enamus maksutulust tuleb ettevõtlusest. Regulatsioonid ja maksutõusud piiravad igasugust vabadust, sh ettevõtlusvabadust. Ettevõtlus tasub järjest vähem ära, paljud on lõpetanud, paljud lõpetavad, töökohti jääb vähemaks. Selle tulemusena ettevõtluse osakaal majanduses kahaneb ja riigi osakaal majanduses kasvab, järjekindlalt, lähenedes poolele Eesti majandusest. Oleme teel turumajandusest plaanimajandusse nagu ENSV ja NSVLi ajal, kui riik oligi kogu Eesti majandus ning kõik sõltusid riigist ja nomenklatuurist. Siis, kui eraomandit ei olnud, kuulus kõik riigile, eraettevõtlus oli seadusega keelatud ja karistatud, vabadused olid piiratud, kõik oli reguleeritud. See oligi nõukogude sotsialistlik võim, plaanimajandus, lähiminevikus, kõigest 35 aasta eest, mida paljud veel mäletavad. Tundub, et oleme teel tagasi või pigem on olnud sellest väljumine näiline, varjates kiivalt eestlaste tugevat ihalust ja usku „heasse” riigiteenistusse. Kaasajal riigivõlg kasvab ja riigieelarve on defitsiidis, järjekindlalt. Samal ajal, kui suur migratsioon hoiab rahvastiku näitajad plusspoolel, on tegelikult sündimus järsult vähenenud ebakindla tuleviku tõttu. Järjest vähem lapsi läheb lasteaedadesse ja koolidesse. Meid on järjest vähem, mis tähendab küll väiksemaid kulusid haridusele, aga ka väiksemaid tulusid, vähemaid tarbijaid, väiksemat majandust, vähemaid maksumaksjaid, rohkemate riigipalgalistega, suuremat riigi võlakoormust – allakäiguspiraali. Eesti on ainus maailmas, oma ja kallis, aga riiki on selgelt liiga palju ja see käib meile üle jõu. Maksutõusudega ja regulatsioonidega järjest vähematele suurema koormuse lisamine pole jõukohane praegu ega tulevikus. Jutuga seda olukorda ilusamaks ega paremaks ei ole võimalik siluda – selleks on tegusid vaja. Tegudeks on vaja erakordseid inimesi, kaasaja kangelasi, kes julgeksid iseendi mugavustsoonist väljuda ja õigeid otsuseid langetada. Riigimehelikke otsuseid, mis on nii õiged, et endal on ka süda paha neid otsuseid langetades. See tähendab peaministri ja rahandusministri otsust tagasi astuda koos valitsusega. See tähendab riigikogu otsust iseenda asendamiseks uue koosseisuga ehk uute valimiste väljakuulutamist. Et inimesed saaksid anda uue mandaadi valitsemiseks, mis vastab muutunud ühiskonna vajadustele ja ootustele. See on meile, Eestile eksistentsiaalne. Loe tänasest Võrumaa Teatajast, mida arvab Jüri Ratas Eesti ja Võrumaa olukorrast ning võimalustest Euroopa Liidus.

Kas treeneri, õpetaja, noorsootöötaja või lapsehoidja tausta tuleb alati kontrollida? Aga bussijuhi või müüja oma? Lastega töötamise piirangud on loodud selleks, et lapsega ei puutuks vahetult kokku inimene, kelle varasemad süüteod seda ei luba. Seadus eristab seejuures alalist ehk eluaegset ja ajutist piirangut.

Mis on lapsega töötamise piirangute eesmärk?

Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 eesmärk on kaitsta laste kehalist ja vaimset tervist ning isikupuutumatust. Lastega töötamise piirangud aitavad ära hoida olukordi, kus lapsega puutub töös või muus tegevuses kokku inimene, kelle taust seda ei luba. Praktikas tekitab see küsimusi nii tööandjatele, teenuste korraldajatele, omavalitsustele kui ka lastevanematele: keda loetakse lapsega töötavaks isikuks, millal tuleb teha taustakontroll ja kuidas seda õigesti teha.

Kes ei tohi lastega töötada?

Lastega ei tohi töötada inimene, kelle suhtes kehtib lapsega töötamise piirang. See piirang võib tuleneda nii Eestis kui ka välisriigis toime pandud süüteost. Piirang kehtib juhul, kui inimest on karistatud LasteKS § 20 loetletud süütegude eest või talle on nende tõttu kohaldatud sundravi.

Mõne väga raske kuriteo puhul on keeld alaline ehk eluaegne. Alaline piirang kehtib LasteKS § 20 lõikes 1 ja 1¹ nimetatud kuritegude korral. See tähendab, et inimene ei tohi lastega töötada ka siis, kui karistusandmed on juba registrist kustutatud ja arhiivi kantud.

Eluaegne keeld kehtib kõige raskemate kuritegude puhul. See hõlmab näiteks lapse vastu toime pandud seksuaalkuritegusid, inimkaubandust ning lapse kasutamist pornograafilises materjalis.

Ajutine piirang kehtib LasteKS § 20 lõikes 2 nimetatud süütegude korral ning püsib seni, kuni karistusandmed on registris. Näiteks võib see puudutada inimest, keda on karistatud kehalise väärkohtlemise, narkootilise ja psühhotroopse aine alaealisele edasiandmise eest või hooldusõiguse raske rikkumise eest.

Keda loetakse lapsega töötavaks isikuks?

Lapsega töötav isik on inimene, kes oma töö või tegevuse tõttu puutub lapsega vahetult kokku: suhtleb lapsega, juhendab, õpetab, hooldab, nõustab, tegeleb lapsega teenuse osutamisel vms.

Lapsega töötavaks isikuks ei peeta ainult palgalist töötajat, vaid ka teisi inimesi, kes puutuvad lastega oma rolli tõttu vahetult kokku.

Lapsega töötavaks loetakse isik, kes puutub lapsega kokku:

• töö- või kutsetegevuses – näiteks õpetaja, treener, logopeed, noorsootöötaja, lapsehoidja või arst, kes töötab lastega;

• vabatahtlikuna – näiteks noortelaagri vabatahtlik abiline või koguduse pühapäevakooli vabatahtlik;

• asendusteenistuses – inimene, kes teeb ajateenistuse asemel asendusteenistust ja puutub selle käigus lastega vahetult kokku;

• tööturuteenuste osutamisel – näiteks noortele suunatud nõustamise või tugiteenuse pakkuja;

• praktikandina – näiteks õpetajakoolituse tudeng koolipraktikal või sotsiaaltöötudeng lasteasutuses praktikal.

Niisiis, oluline ei ole ainult ametinimetus, vaid see, kas inimene puutub lapsega oma rolli tõttu vahetult kokku. Õpetaja ja abiõpetaja, lasteaia töötaja, treener, huviringi juhendaja, noorsootöötaja, lastekaitsetöötaja, lastega töötav sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötaja – nad kõik puutuvad lastega vahetult kokku.

Lapsega töötavaks ei peeta inimest, kes oma töös küll puutub kokku ka lastega, kuid ei tegele nendega vahetult ega püsivalt. See tähendab, et tema töö ei hõlma laste juhendamist, kasvatamist, nõustamist ega hooldamist. Nii ei loeta lapsega töötavaks isikuks näiteks müüjat, ühistranspordi bussijuhti ja klienditeenindajat.

Milline on seejuures tööandja vastutus?

Lapsega töötamise piirangu järgimise eest vastutab eelkõige tööandja või teenuse korraldaja. Enne inimese tööle võtmist või tegevusse lubamist tuleb veenduda, et ta vastab nõuetele ja ei ole karistatud süütegude eest, mis välistavad lastega töötamise.

Kontrolli ei tule teha ainult tööle asumisel, vaid seda tuleb regulaarselt korrata ka juba töötavate inimeste puhul.

Alates 1. jaanuarist 2023 peab lapsega töötamist võimaldav tööandja või lasteasutus kontrollima vähemalt kord 12 kuu jooksul kõiki lapsega töötavaid isikuid, kui puudub automaatne teavitus karistusandmete muutumise kohta.

Mille eest vastutab lapsevanem?

Ka lapsevanemal või last kasvataval isikul on õigus kontrollida oma lapsega tegeleva inimese tausta, sest esmane vastutus lapse heaolu eest lasub lapsevanemal.

Kuidas kontrollida lastega töötava inimese tausta?

Taustakontrolli saab teha e-toimiku kaudu www.e-toimik.ee ning see on tasuta nii tööandjale kui ka lapsevanemale.

Tööandja esitab taustakontrolliks digitaalselt allkirjastatud päringu karistusregistrile, kasutades juriidilise isiku taotluse vormi. Päringus tuleb selgelt märkida, et kontrolli tehakse lastega töötava isiku kohta. Sama isiku kohta võib teha korduvaid päringuid.

Välisriigis elanud või töötanud isiku puhul tuleb karistusandmeid küsida registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) kaudu.

Kui isik on elanud või töötanud mõnes teises Euroopa Liidu riigis, küsitakse karistusandmeid vastava riigi karistusregistrist Euroopa süsteemi kaudu.

Sellisel juhul tuleb esitada ka järgmised andmed:

• riik või riigid, kus isik on elanud või töötanud;

• sünniriik ja -linn;

• kodakondsus;

• dokumendi liik ja number.

Kes vastutab ja millised on tagajärjed, kui taustakontroll jääb tegemata?

Kui juriidiline isik ei täida oma kohustusi ja ei kontrolli lastega töötava isiku tausta, võib teda karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Sotsiaalkindlustusamet teeb lastega töötamise piirangu järgimise üle riiklikku järelevalvet. Rikkumise tuvastamisel võib sotsiaalkindlustusamet teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha kuni 9600 eurot.

Kuhu tuleb rikkumisest teada anda?

Kui selgub, et lastega töötab inimene, kellel puudub selleks õigus, tuleb sellest viivitamata tööandjat teavitada. Kui tööandja võimaldab siiski piiranguga inimesel lapsega töötada või kui inimene on iseenda tööandja, tuleb sellest teavitada sotsiaalkindlustusametit.