ARVAMUS


Kunagi olid Eesti kortermajade esised tühjad. Mitte sellepärast, et inimestel poleks olnud raha, vaid seetõttu, et autosid lihtsalt polnud – need olid defitsiit. Auto omamine oli unistus, mida said lubada vaid vähesed, ja isegi raha olemasolul ei pruukinud oodatud neljarattalist kohe saada. Nüüd on pilt vastupidine, sest parkimiskohti napib ja igas peres on sageli mitu autot. Sõidukeid on turul igasuguseid: suuremad ja väiksemad, kallimad ja soodsamad, igas värvitoonis. Ent küsimus on, kas neid autosid suudetakse ka tulevikus pidada.
Üle poole eestimaalastest on viimase aasta jooksul pidanud äraelamiseks sääste kasutama. Peaaegu pool tunneb, et nende majanduslik olukord on halvenenud. Palgavaesus ei ole enam ainult sotsiaalteadlaste termin, vaid paljude igapäevane kogemus. Eriti teravalt tunnetavad langust Jõgeva, Ida-Viru ja Pärnu elanikud, kus majanduslik haavatavus on süvenemas. Jah, ligi viiendikul on rahaline seis paranenud, ent suur osa rahvast elab ikka nii-öelda kuu lõpust kuuni.
Sellises kontekstis mõjuvad automaks, registreerimistasu ja kõrge üldine hinnatase eriti rängalt. Kuigi autod on endiselt turul kättesaadavad, võib nende lubamine luksuseks muutuda. Ühistransport ei jõua veel kõikjale, ent autoga liikumine ei pruugi enam olla iseenesestmõistetav, vaid teadlik kululine valik, mille ees seisavad järjest rohkemad pered.
Samas ei saa eitada, et paljude jaoks on auto ka töövahend või maale elama kolimise võti. Tuleb olla ettevaatlik, sest maksustades autot ei tohiks maksustada inimeste liikumisvabadust ega töölepääsemise võimalust.
Üsna pea võivad majaesised taas tühjeneda, ent seekord mitte seetõttu, et autosid poleks saada, vaid seetõttu, et neid pole enam võimalik pidada. Aina rohkem räägitakse ka sellest, kuidas isikliku auto pidamine ongi eilne päev ja kasutama peaks rendivõimalusi, et pääseda püsivast kulust. Juhul kui aga sõiduvajadus on igapäevane ja möödapääsmatu, siis ei päästa ka rendiauto helesinine unistus, seda enam, et sellise teenuse piisavast kättesaadavusest võime rääkida vaid suuremate linnade kontekstis.
- JUHTKIRI Euroopa meister toidulauamaksus
- Enn Tupp: Võidupüha mõtisklus
- JUHTKIRI Kelle Eesti?
- JUHTKIRI Kas sularahavabadus on vabadus?
- JUHTKIRI Täiskohaga tööl, poole kohaga elus
- JUHTKIRI Espresso efekt
- JUHTKIRI Helikopterseadus?
- JUHTKIRI Kes nõelub tervisekassa rahakoti augud?
- JUHTKIRI Öökullid ja kuked
- JUHTKIRI Kas uus visiiditasu kord on karistus töölkäijatele?
- JUHTKIRI Kas kõik tõepoolest väärivad vabadust?
- JUHTKIRI Oled sa loom või inimene?
- JUHTKIRI Perekondlik TikTok
- Poliitikud ütlevad, et see on vajalik. Rahvas küsib: kelle jaoks?
- JUHTKIRI Supp läks taas lahjemaks
- JUHTKIRI Sõpruse Varjukülg Digimaailmas
- JUHTKIRI Hooldekodu kui luksushotell
- Risk, risk, risk
- JUHTKIRI Pidupäeva lävel
- JUHTKIRI Võlgu isegi immuunsusele
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. JUHTKIRI Suvepuhkus toob rõõmu ja tühja külmkapi">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Suvi on peredele rõõmude aeg, sest koolivaheaeg toob võimaluse koos lastega puhata ja maailma avastada. Samas tähendab see paljudele vanematele ka aasta suurimaid kulutusi. Hiljutine uuring näitab, et lastevanemate suurim suvine väljaminek on reisimine – nii Eestis kui ka välismaal. Sellele järgneb osalemine laagrites ja meelelahutus, kuid olulisel kohal on ka toit.
Võrumaa perede jaoks on koolivaheaja toidukulud märkimisväärsed. Üle poole lastevanematest nimetasid neid üheks suurimaks väljaminekuks. See tõstab omakorda esile tasuta koolilõuna rolli, mis ei ole pelgalt soe toit koolipäeva keskel, vaid oluline majanduslik tugi paljudele peredele. Kui kool on suletud ja toidukorrad tuleb katta täiel määral kodustest vahenditest, muutub koormus, mis annab eriti tunda piirkondades, kus sissetulekud on väiksemad ja hinnatõus teravamalt tuntav.