Inimeste kirjeldamiseks on ammu kasutatud lauset „Ise ei taha, aga teistele ka ei anna”. Peaaegu sama olukord valitseb aina rohkem Ukraina sõjapõgenikega täidetud kodumaal. Siin pakutakse sõja eest pakkusaanutele mitmeid hüvesid, kuid kõigest rohkem ajab kohalikele hirmu nahka olukord tööturul. Nii mõnedki Eesti kohalike ettevõtete omanikud on olnud juba pikka aega küsimuse ees, kuidas lihttööd tehtud saaks ja kuidas sellega ka eelarves püsida. Kuuldavasti on nii mõnigi tööst viilija süüdistanud potentsiaalseid tööandjaid koonerdamises.
Tasu on eestimaalase jaoks pisku, kuid töö kontimurdev ja nii need lihtametid riiulis väljapanekul seisavadki. On neidki, kes peavad sotsiaaltoetusi suuremateks kui mõne tööotsa eest pakutavat ausat tasu miinimumpalga kujul. Sellise vaikiva streigiga on loodetud tööandjaid nurka ajada, kuniks murdutakse ja ollakse nõus töö eest töötaja ettekirjutatud tasu maksma. Tööjõupuuduse käes vaevlev Eesti oli juba seda teed minemas, kui järsku koputasid uksele ukrainlased. Võõralt maalt siia pakkusaanutega minnakse uuele katsele. Suurettevõtjad pakuvad praegu välja juba sadu kui mitte tuhandeid töökohti neile, kes siia piiri tagant saabunud ja kes olevat töötajatena vaguramad ning leplikumad kui eestimaalased.
Ühest küljest on tervitatav, et kohalikud ettevõtted saavad oma kulutused minimaalsena hoida ja samas ka töö korrektselt tehtud. Teisalt on nukker seis kohalike hulgas, kelle taskutes vilistab tuul ja kes isegi ehk sooviks tööd teha, kuid kes oma nõudmisi esitades on jäänud tagaplaanile ja kelles tööandja ei näe enam alternatiivide tekkides mingisugust võimalust.
Olukorras, kus ise ei soovinud, kuid teistele anda ka ei taha, on mitu väljavaadet. Keegi ei soovi madala palga eest töötada maailmas, kus hinnad kauplusesiltidel kasvavad kiiremini, kui silm pilkuda jõuab. Teisalt on töötu staatus riskantne ning toetuste jaoks ei ole igaüks kõlblik ning teisalt pole ka see pisku paradiisielu võimaldav. Kompromiss sellises olukorras on võimatu ja antud seisu peetakse nii tootjatele kui ka teistele ettevõtjatele alles keerdkäikude koridoriks. Niisamuti loetakse paari aasta taguse koroonakevade saabumist alles hakkamasaamise peaprooviks, sest tõeline olelusvõitlus nii töötajate kui ka tööandjate jaoks alles algab.
