ARVAMUS

Kui ei saa heaga, siis saab halvaga ja kui ei saa halvaga, siis saab heaga. Tundub lihtne, kuid praktikas on keeruline teostada. Esimesed inimesed said oma vaktsiinisüsti juba ammu aega tagasi, kuid skeptilisemad ning vahel ka laisemad ei ole seda teed veel jalge alla võtnud. On neid, kes on langetanud kindla otsuse end mitte kaitsepookida lasta, kuid on ka neid, kes ei ole lihtsalt viitsinud seda teha. Jagub ka neid, kellel on asi jäänud teadmatuse taha.

Esiti oli lihtne. Arvati, et kuna vaktsiinid olid esmalt justkui luksuskaup, siis saab tarnete vallapäästes kõigile järjest vajalik doos manustatud. Nii aga paraku ei läinud. Kui huvilised said ära süstitud, siis tuli ette piir. Osalt on need esimesed süstisaajad kindlasti päästnud ka riigi täieliku lukkuminemise käest, kuid suur tee on veel käia. Kui alguses pidi inimene käima kõrvade peal, et talle vaktsiinimammonast raasuke jaguks, siis täna peab riik kõrvade peal käima, et kaitsepookimisse mitteuskujad end süstida laskma saada. Nii on välja mõeldud erinevaid imevigureid. On nii piitsa kui ka präänikut!

Oli naiivne arvata, et vaktsiinist importkauba tegemine paneb selle järgi lõpuni tormi jooksma. Kui eksklusiivsest saab tavaline, siis muutub üldjuhul ka inimeste huvi leigemaks. Seda mitte ainult vaktsiinisüsti, vaid muugi elust enesest leitava puhul. Paraku tekitab enamikes eestimaalastes präänik umbusku ja piits ajab pöördesse. Nii on agaralt tõrvama asutud ideed justkui kaitsepookimata inimesed jäetaks ilma hüvitisest, mida makstakse teistele isolatsioonis viibijatele. Taoline olukord paneb ägestunud vaktsiinivastased veelgi enam tuld purskama ja ajab tigedaks nii nagu pulli, kellele punast rätikut näidatakse. Omalt poolt lubatakse, et hüvitamata karantiini ei sunni neid keegi, sest laenumaksed ja elektriarve ei küsi, kas parasjagu oli võimalik tööl käia või oldi sunnitud mõneks ajaks lähikontaktsena kõrvale jääma.

Eakamat ja noort skeptilist vaktsineerimata eestimaalast meelitatakse präänikuga. Olgu selleks siis hea selgitav sõna, mitukümmend eurot peopeale kätte või ahvatlev nutitelefoni värskeim mudel. Kui esimesed vaktsiinisüsti saajad olid eliidi hulka kuuluvad seetõttu, et kaitsepookimist kõigile veel ei võimaldatud, siis tänased viimased vaktsiinisaajad saavad koorekihti kuuluvatena tasustatud eurodega või läikivate ahvatlevate nutividinatega.

KALEVI ALT VÄLJA NR 17 > Nädalapäevad tagasi, 7. septembril kirjutasime siinsamas nukralt, kuidas riigi tähtsaima seaduse kokkupanekul tehti rehkendusveaks 365 miljonit eurot ehk siis iga päevaga eksiti miljoni euroga!?

Nukralt sai toodud näide Oskar Lutsu „Kevadest”, et kui riigikogulased ja rahanduskomisjoni liikmed ning ministeeriumi ametnikud ei suuda terve aasta eelarvet teha, siis tehku poolaasta rehkendus, kuid tehku korralikult.
Riigikogulased tuleb eelarvest eemal hoida!?

Reformierakondlane Jürgen Ligi (62), kes on olnud välisminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister ja kaitseminister ning on praegu riigikogu rahanduskomisjoni liige, ütles aga juba järgmisel päeval, 8. septembril väga rängalt, et riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel ei tohiks suurendada, sest saadikud võivad teadmatusest ja populistlike eesmärkide nimel eelarvet hoopis kahjustada!?

Seda seisukohta on nüüdseks ajakirjanduses korduvalt tsiteeritud ja toome selle väljaütlemise siinkohal ära ka Võrumaa Teataja lugejatele.

„Ma olen juba enne ministriks saamist, ministrina ja ka pärast seda tapnud initsiatiive suurendada riigikogu rolli eelarve tegemisel, kuna ma tean, et see roll on ebapädev, omakasupüüdlik ja ükskõikne oluliste asjade suhtes,” ütles Jürgen Ligi 8. septembril ERRi veebisaates „Otse uudistemajast”.

Jürgen Ligi oli rahandusminister pärast võrulast Ivari Padarit aastatel 2009–2014.

Maavanemad tuleb valitsusest eemal hoida!?

Meenub, kuidas omal ajal maavanemaid solvati, kui leiti, et maavanematel ei ole enam valitsuse istungitele asja!? See aastate taha jäänud otsus tüüris selleni, et enam ei ole maavanemaidki ja maavalitsusigi.

Mis saab riigikogulastest, kes on tunnistatud eelarveküsimustes lausa ebapädevateks!? Kas riigikogulastel on pädevust jagada niinimetatud katuseraha, mida Jürgen Ligi nimetab peaaegu et riigivarguseks.

Eile alustas riigikogu sügisistungitega

Riigikogulastel, kellel tegelikult puhkust ei ole, naasid eile Toompeale suurde saali. Saab näha ja kuulda, mida saadikud arvavad Jürgen Ligi väljaütlemise kohta. Riigikogu peab Toompea lossis kaks korralist istungjärku aastas: jaanuarist juunini ja septembrist detsembrini. Istungite vaheaeg on 17. detsembrist 11. jaanuarini.

15. riigikogu valimised on 2023. aasta kevadel. Kuu aja pärast on kohalike volikogude valimised.
* *
Kuigi kalendrisuvi pole lõppunud, andis Tallinna kesklinna valitsus 11. septembril teada, et otsitakse jõulukuuske, mis peab olema vähemalt 15 meetrit kõrge ja mis püstitatakse Raekoja platsile 9. novembril.