ARVAMUS

Täna saab iga eestimaalane öelda „Tere, tali!” ja seda muretult. Kui viimasel ajal on nii kütuse- kui ka elektrihind, kingimaania, aina kallinev toidukaup, Omikrontüve levik ning kohalike omavalitsusjuhtide palgatõus pannud inimesed mitte just hea alatooniga turtsatama „Tere, tali!”, siis täna võib imestusnooti kirjeldava lause lendu lasta ka tagamõtteta.

21.12 kell 17.59 algab ametlikult talv. See teadmine tundub esiti võõras, sest käreda pakasega kostitati eestimaalasi juba mõni aeg tagasi ning ka sulailmad on jõudnud juba oma jälje jätta. Kel talve saabumisega erilisi emotsioone lõkkele ei löö, võib end haakida toomapäeva lummusesse ja puhtaks küürida iga viimse kui kodunurga, et jõuluajale särava puhtusega vastu minna.

Viimase aja tegemisi eemalt kaedes tundub ilmselt keskmisele eestimaalasele, et ärklikorruse asemel oleks tarvidus hoopiski südametunnistusi kristallselgemaks koristada. Ka seda jõuab veel enne aasta lõpu saabumist teha, sest aasta lõpuni on jäänud küll napid, kuid piisavalt toimekad kümmekond päeva.

Kui aasta lõpp kostitab pigem uue aasta lubadustega, siis peagi saabuvatel jõulupühadel proovitakse lihtsalt olla parem inimene ning andeks saada ja teistele ka andeks anda. See on aeg, kus näpuga näidata ei ole viisakas ning kurvemaid stsenaariumeid esile kraamida ei tasuks. Enamasti on isegi teinekord natuke trotsi täis eestimaalane sellise tasakaalukusega toime tulnud ja ehk hüüabki sel kaunil jõulunädalal ja talvealguse ametlikul päeval ainult heade kavatsustega: „Tere, tali!”.

Teisest küljest on kiusatus ka parastada ning õiglust jalule sättida ja taga ajada, sest aasta lõpp on peale kauni ja püha rahuaja ka kokkuvõtete tegemiseks kõige paslikum periood. Nii kriibib paljude hinge olematu palgakasv, hindade kiire eest äralippamine, krõbekallist elektrihinnast tingitud jahe tuba ja naabrimehe uus äsja soetatud auto.

Sellegipoolest on raskel ajal endiselt neidki, kes peale oma pere ja lähedaste soovivad kingipakiga meeles pidada ka võõraid. Kuniks on rõõmu jagajaid ainult siira rõõmu vastusaamise eest, ei ole kadunud ei jõulurahu ega ehe heameel talve saabumisest!

„Tere, tali!”

Täna võivad peavalu valmistada need teemad, mille peale kas või kuu aega tagasi veel ei oleks tulnudki. Teisalt toovad erinevad pealkirjad sellist rõõmu, millest ei osanud aegu tagasi undki näha. Jõulud tulevad igal aastal, kuid alati kuidagi ootamatult. Kui mardipäev on möödas, siis oodatakse veel viivuks kadripäeva, mis sujuvalt muutub peagi esimese advendi ja jõuluaja ootuseks. Jõuludeks proovitakse aga valmistuda kogu aasta vältel. Mitte ainult kaubandusettevõtted, vaid iga inimene, nii suur kui ka väike, vaesem kui ka rikkam. Sellegipoolest saabub detsembrikuu ikkagi alati äkki ja ootamatult.

Täna, mil on novembrikuu eelviimane teisipäev, murtakse pead esimese lume üle, selle üle, milliseks kujuneb olukord piiril. Ka juureldakse, kuidas püsida tervena enne jõuluaega ning et viirus veel enne pühi halastamatult kätte ei saaks ja isolatsiooni ei suruks. Nii mõnelgi eestimaalasel ja kindlasti ka võrulasel on peas hoopis kaalukauss selle üle, kas saada oma kolmas vaktsiinidoos kätte või jääda kahe juurde. On ka neid, kes ei ole veel oma kätt vaktsineerimiskutsele ulatanud ning on jäänud otsusekindlalt teise paati. Täna on neil veel võimalus valida, kuid raskelt haigestudes ei ole see enam nende jaoks võimalus. Siis on jäänud vaid võitlus.

Nii mõnigi olukord tahab ennetavat lahendamist. Teinekord ka viirus, mis ennast turjale surudes enam lahkelt vaktsiini ei soovi. Samamoodi tehakse ennetustöid ka piiril, kuhu veetakse mitme ametkonna koostööna sadu meetreid lõiketraati. Kas see tagab helgema tuleviku, seda näitab aeg, kuid vajaduse tekkimisel oleks hiljem hilja sellest meetmest puudust tunda, samamoodi kui raskesti haigestunul vaktsiinisüstist.

Täna on teemaks nii viirus, julgeolek kui ka saabuv pühadeaeg. Nii ampsatakse viimaseid tööampse, mis annavad jõuluoste tehes ehk muretumad mõtted ja vabamad käed. Teistele annavad sellised ampsamised pühadeaegse seltskonna ja võimaluse minetada üksiolemise aega. Eestimaalane teeb, mis parasjagu teemaks, ise lootes, et tehtust ka tulu tõuseb või vähemalt et hullem olemata jääks.