ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA NR 24 > Neljapäevasest töönädalast on räägitud väga pikka aega. Soome praegune peaminister Sanna Mariin rääkis sellest juba mitu aega tagasi, kui ta oli 2019. aastal transpordiminister. Siis oli lausa päevakorras mõlemad, nii neljapäevane kui ka kuuetunnine tööpäev.

Islandi katse

Islandil julgeti lühendatud töönädalat katsetada ja tulemus oli ülimalt edukas. Islandil töötas 2500 inimest ehk sajandik kogu riigi tööealistest inimestest katseliselt lausa neli aastat neli päeva nädalas. Jätke meelde, neli aastat!

Tulemus oli väga edukas. Tööviljakus ei vähenenud, pigem paranes. Nüüd on 86 protsenti töötajatest valinud neljapäevase töönädala. Oli võimalik valida ka viiepäevane töönädal ja kuuetunnine tööpäev.

Palju plusse

Islandi töötajad leidsid, et lühema töönädala kasuks pani otsustama vähem stressi, terviseprobleemide kadumine, pereelu paranemine …Mida veel tahta!? Island oli esimene riik, kes tunnustas meie iseseisvumist 1991. aastal ja Tallinnas on välisministeeriumi ees Islandi väljak.

Miks me ei võiks tunnustada Islandi nelja-aastast eksperimenti ja esimese riigina maailmas minna üle neljapäevasele töönädalale? Me ei pea isegi palju vaeva nägema, sest islandlastelt saab paluda katse tulemusi.

Hispaania katse

2021. aasta koroonakevadel, märtsis julges neljapäevast töönädalat katsetada Hispaania. Võimalus oli valida ka viiepäevase töönädala töötunde kuni 32 tunnini.

Hispaanlased on mõelnud lühemat töönädalat katsetada kolme aasta jooksul ja on isegi välja arvutanud, et selleks kulub 50 miljonit eurot. Nimelt kavatseb Hispaania riik riskide maandamiseks esimesel aastal hüvitada ettevõtetele kulud 100 protsenti, teisel aastal 50 protsenti ja kolmandal aastal 33 protsenti.

Uus-Meremaa, Šotimaa ja Eesti

Uus-Meremaa kavatseb samuti töönädalat lühendada ja on lubatud, et töötasu ei vähene. Šotimaal pidavat käima selleteemalised arutelud.

Miks meil kui e-riigil pole sel teemal tõsisemalt kuhugi välja jõutud, kuigi eeskuju võtta on lausa Tallinnast vähem kui saja kilomeetri kauguselt Helsingist!?

Meil on neljapäevane töönädal riigikogulastel ja iga nädal teenivad riigikogulased üle tuhande euro. Üks tööpäev seega ligemale 400 eurot. Reeded on riigikogulastel mõeldud valijatega kohtumiseks.

Riigikogulase palk on 4399 eurot ja 43 senti pluss kuluhüvitised (30 protsenti palgast), mis on 1319 eurot ja 83 senti ja teeb kokku 5719 eurot ja 26 senti.

Salakavalus

Skeptikud nimetavad lühemat töönädalat kavalaks mõtteks, sest mida rohkem vaba aega, seda rohkem inimesed ja pered raha välja annavad. Turismitalud, hotellid rõõmustavad, sest tõeline turist on see, kes ka ööbib.
* *
Praegune viiepäevane töönädal kehtestati ainult 22 aastat pärast teist maailmasõda ja on kehtinud seega üle poole sajandi ehk 55 aastat.

Paul Gordon on tööpäevast väga huvitavalt kirjutanud, et kui lebad hommikul voodis ja kell on 6.00. Suled 15 minutiks silmad ja kui silmad avad, on kell juba 7.30 ja hilined tööle. Oled kontoris tööl. Kell on 16.00, suled 15 minutiks silmad. Kui silmad avad, on kell 16.01.

Aja uksed on avatud, ütles president Alar Karis oma aastavahetuse kõne alguses. Avagem arutelu lühemast töönädalast või tööpäevast.

Uus aasta on ametlikult alanud ja isegi uue aasta esimene täistöönädal on hoo sisse saanud. Mida keegi uuest aastast ootab või loodab, on igaühe enda mõelda ja teisalt ka igaühe enda kätes. Pelgalt aastanumbri vahetumisega ei saa aga olnut seljataha jätta ja kõike uuelt leheküljelt alustada. Nii jäävad paljude eestimaalaste mõtteisse ka käesoleval aastal seigad möödunud aastast ja aastavahetusestki.

On juhtumisi, mis puudutavad rohkem vaid lähedasi, kuid on ka sellist traagikat, mis ei jäta külmaks mistahes võõrast pealtvaatajat. Kõikide juhtumite ühiseks teguriks on vaid see, et olnut ei saa olematuks muuta. Nii mõlgutab igaüks meist mõtteid ja küsib endalt uue aasta alguses: mis oleks kui …? Nii mõtleb ilmselt praegu ka autojuht, kes veidi napsuse peaga kehvade juhuste kokkulangemisel ühe vaevu alanud elu võttis.

Mõista on keeruline, sest hukka mõista on lihtsam. Võrumaalt tabati aastavahetusel vaid üks joobes juht, kuid aina rohkem painab kaineid liiklejaid küsimus: mitu joobes juhti tegelikult iga päev maanteedel ringi vurab? Kas ka see kergelt napsune aastavahetaja oleks jäänud politseile tabamatuks ja pääsenud nii-öelda karistuseta, kui ta ei oleks olnud valel ajal vales kohas ning sattunud traagilisemate sündmuste keerisesse, kui seda on purjuspäi politseivilkuritele jalgu jäämine.

Puhta taustaga enne karistamata eestimaalase osas loodetakse mõistmist, mis ühest küljest on ka mõistetav. Teisalt ei tea keegi iial, kui mitu korda on õige aeg ja koht talle karistusest hõlpu andnud ning tabamata imeks jäädes teda ränkade ja ka pehmemate tagajärgede käest päästnud.

Igaüks võtab äsja lõppenud aasta kokku omamoodi. Kes loeb üle veesurmad, kes tulesurmad. On vähe neid, kes proovivad meenutada vaid positiivset. Koroonaeitajad rehkendavad numbritesse vaktsiinidoosi saanute hukunumbreid, vaktsiiniusksed leiavad aina rohkem põhjusi, mis viitavad ravimi päästevõimekusele. Ometi ühendab ka neid kahte leeri üks lootus uueks aastaks. Lootus, mille on julgenud välja öelda mitu teadlast ja ka soolapuhujat: käesolev aasta jääb viimaseks koroona-aastaks.