ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA NR 18 > Lahkuv president ütles nagu muu seas, et riigikogulaste töötasu tuleks tõsta. Kunagi varem ütles ta ootamatult, et Eestis võiks automaksu kehtestada.

See tungis valuliselt väikese palgaga töötavate inimeste hinge. Küllap see olekski vajunud uute uudiste alla, kui poleks tulnud teade, et presidendi kantselei eelarve läheb lõhki. Miks ei võiks siis õpetajate ja õdede palgafond lõhki lasta, ajutiselt!?

Poliitik, keemik ja ajakirjanik Marek Strandberg ütles otse: „Kaljulaid oma kõnega riigikogus sülitas paraja tatiläraka nende suunas, kes arukad ja ja targad, aga kelle palk on kordi väiksem riigikogu lihtliikmete omadest: õpetajad, õppejõud, teadlased ja arstid-õed-hooldajad näiteks.”

Kui palju teenivad riigikogulased, et nende töötasu on presidendi arvates väike?

Lugeja küsimus on toimetusele seaduseks. Saame esile tuua järgmised töötasud (kõik koos kuluhüvitistega):

Riigikogu esimees 8088 €
Riigikogu aseesimees 7073 €
Komisjoni esimees,
Fraktsiooni esimees 7073 €
Komisjonide,
fraktsioonide aseesimees 6396 €
Riigikogu lihtliige 5716 €

Õpetajate keskmine palk 2022. aastal saab olema 1653 €, mis, vabandage väga, on 3,5 korda väiksem lihtriigikogulase töötasust. Ja ei ole üldse haruldane, et see lihtriigikogulane ei viitsinud õppida, kuid …

Veel ametis olles unistas president saada rikaste riikide klubi etteotsa!?

President Kersti Kaljulaidi viimane tööpäev on 10. oktoobril 2021, kuid juba aasta aega tagasi ilmus ERRi uudis, et president võib kandideerida 2021. aasta suvel vabanevale Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ehk niinimetatud maailma rikaste riikide klubi peasekretäri ametikohale aastapalgaga 226 731 eurot ehk umbes 19 000 eurot kuus. See oleks olnud oma rahva hülgamine ametlikult presidendina tööl olles. President astuski esimese sammu ja andis nõusoleku, et tema kandidatuuri sobivust võib arutada!?

Kontrollikoja taustaga kaasnesid väga suured rahad

Kersti Kaljulaid töötas Euroopa Liidu kontrollikojas tosin aastat, kuid oli üsna tundmatu, kui ta riigi etteotsa pandi. Kontrollikoda maksis nende aastate eest lahkumishüvitist mitme aasta jooksul kokku 385 600 eurot, mis seotud eesmärgiga tagamaks lahkujale finantsiline kindlus, et mitte kasutada kontrollikojas saadud infot oma uuel töökohal või erasektoris.

See info sai avalikuks tänu kontrollikoja pressiesindalale Damijan Fišerile Delfi kaudu. Presidendi kuutöötasu on Eestis 6661,77, mis on kolm korda vähem kui kontrollikojas ja rikaste klubi eesotsas. Peale selle igasugused lisatasud.

Kui nende töötasude kõrval vaadata õpetajate, päästjate, meditsiinitöötajate, politseinike, hooldajate töötasu, paneb väga mõtlema küll!? Mitte et päästja peaks saama presidendiga võrdset palka, kuid päästjagi peab olema kindel oma palganumbris järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Riik peab hoolima oma rahvast, mitte unustama ja ainult streigihoiatustega arvestama.

Eba(kindel)meeldiv veiderdamine

Kui tekkis aimdus, et Eesti istuv president ei ole piisavalt särav kandidaat teiste kandidaatide seas, tuli Kadriorust ootamatult teade, et president Kersti Kaljulaid sooviks või võiks kandideerida taas presidendiks teiseks ametiajaks. Seegi soov ei kogunud piisavalt toetust.

President Alar Karisele jäeti tühi rahakott

Pole kuigi viisakas jätta endast maha lõhkine presidendi kantselei eelarve, sest ametiaja lõpu eel lendas president ringi, küll New York, Itaalia, Saksamaa, Rootsi, Keenia … Istuv president tahab oma töötajaid maksumaksja raha eest tänada, mis sest, et eelarves raha ei ole. Näiteks kantselei direktor Tiit Riisalole määrati preemiaks 6160 eurot.

President Alar Karis peab esmaspäeval, 11. oktoobril esimesel tööpäeval presidendina oma töökaaslastele ja fotograafidele naeratama ja samas mõtlema, kuidas valitsuse reservist tööülesannete täitmiseks ja palkadeks raha küsida.

President Paganamaal

Homme hommikul on president Kersti Kaljulaid Võrumaal, kohtub piirivalvuritega ning paigaldab Eesti-Läti piirile piiriposti nr 109, mis asub Paganamaal.

Lahkuv president sõidab piltlikult öeldes tavaellu 35 000 eurot maksva mahtuniversaaliga.

On ameteid, mille esindajatelt oodatakse rohkem sündsust, klaari minevikku ja sümpaatset olemist. Kuigi poliitikutevahelised suhted kipuvad sageli lausa komejandiks kätte minema, peetakse siiski eriti enne valimisi tähtsaks, et kandidaadid oleksid puhta minevikuga. Kuna valimistel valitseb konkurents, siis on see just paras aeg, mil nii mõnigi kaasvõitleja lohistab teise luukered kas vähem või rohkem ammusest ajast päevavalgele. Ühest küljest on kehtinud alati reegel, et kui julged teha, siis julge ka tunnistada. Oma vea tunnistamine ning avalik kahetsus on nii mõnigi kord ja nii mõnelgi elualal kasuks tulnud. Sellegipoolest ei tee kahetsus ja vabandus tegu olematuks.

Valimistel kandideerimisega kinnitab inimene, et soovib pääseda poliitikasse. See on ühtlasi ka kinnitus asjaolule, et ollakse nõus olema avaliku elu tegelane. Peab leppima, et igasugune kas või ammuses minevikus tehtud seik võib hakata päevapealt oma elu elama. Nii mõnigi kord on unustuse hõlmast välja taritud kriminaalkaristusi. On roolijoodikuid, alaealistega suguühtesse astujaid, perevägivallatsejaid ja teisigi, kes praegu soovivad poliitikasse astudes hakata maailmaparandajateks.

Amet eeldab teatavat käitumist ja nii mõistetakse eriliselt hukka ka näiteks treenerid, kes laste vastu ebasündsat huvi üles näitavad. Tegu ise on taunitav olenemata ametist, kuid teatud ametis teenivad inimesed peavad arvestama rohkema luubi all olemisega. Ükski tööandja tegelikult ei rõõmusta kriminaalse minevikuga töötaja üle. Sellise pagasiga inimest palgates võetakse kanda veidi suurem koorem. Hirm võib olla asjatu ja sageli on tööotsija end parandanud, alustanud uut elu ja teinud lõpparve hämarate tegudega. Siiski ollakse andestamisega ettevaatlikud ja püütakse pigem sekeldusi ennetades saada töötajate ridadesse puhta minevikuga töökäsi.

Päeva lõpus on nii vormis korrakaitsja kui ka pintsakus poliitik ikkagi inimene. Sellegipoolest peab arvestama, et on ameteid, millest ei saa töövälisel ajal lahti öelda, ja isegi kui tunnitasu ei jookse, kanduvad vabal ajal tehtud teod automaatselt tööaega.