ARVAMUS

Eestimaalasi on alati peetud rahvaks, kes ei armasta huvi tunda, kuidas kaasmaalasel läheb. Teisalt on sellest ka lugu peetud, et ei näidata huvi üles lihtsalt suusoojaks, vaid paisatakse küsimus üle huulte ainult juhul kui tõepoolest kaaslase käekäik huvitab.

Maailmas on paiku, kus küsimus “Kuidas sul läheb?” on midagi tervituse sarnast. Kas see ka muudab inimeste jaoks küsimuse väärtust on keeruline öelda, sest kohati tundepuhanguvaene eestlane ei pea enamasti moe pärast õhku paisatud fraasidest lugu.

Pandeemiavangistus on ka eestlaste keelepaelad kohati rohkem valla kangutanud. Ehk on viga lihtsalt selles, et teemad on huvipakkuvamad. Eestimaalast ei pruugi huvitada, kuidas teisel igapäevaselt läheb. Küll aga on täna asendunud küsimus “Kuidas sul läheb?” küsimusega “Kas sa pensioniraha võtsid välja?”. Ühekordse vastusega seal aga ei lepita, sest jaatamise korral on vaja kindlasti teada, kui suur oli saadud noos ning mis selle varandusega peale hakati või hakatakse. Tagasihoidlikum eestlane ei julge otse raha summa kallale minna ning seetõttu pärib esiti raha saatuse kohta ning üritab loomulikust intelligentsist kaks ja kaks kokku panna, sest on selge, et paari tuhande euroga suurt linna ei ehita.

Võib kogemata juhtuda, et kaasmaalase rahakotis sorides saadakse pikema jutuotsa peale ja siis ei uurita järgmiseks teps mitte, kuidas kellelgi läheb, vaid soojendatakse üles hetkeks pensioniraha uudise varju jäänud küsimus “Kas sa oled vaktsineeritud?”? Lihtsat ja rõõmsameelset küsimust “Kuidas sul läheb?” ei kanguta tavalise eestimaalase huulilt kuidagi. Häbi tunda ei ole aga millegi pärast, sest aus uurimine võib olla väärt enamgi kui küsimise pärast küsitud küsimus. Küll aga ei ole selged tagamaad, miks soovitakse teada naabrimehe pangakonto seisu või vaktsineerituse olukorda.

Küllap ollakse seal maal, et inimesele antakse hinnang selle põhjal kas või mida ta on oma pensionorahaga ette võtnud ning kas või millal on manustatud üks või mitu vaktsiinidoosi. Ka siin kohal jagunevad inimesed kahte lehte. On neid, kelle jaoks oled väärtusetu raha laristades ning jagub ka neid, kes vaktsineerimist sulaselgeks lolluseks peavad. Õnneks on igaühel säilinud õigus oma arvamusele ja jääb ainult üle loota, et nii nagu soovitakse austada oma arvamust lubatakse kaasmaalasel austada enda oma!

KALEVI ALT VÄLJA 16 > September algas tarkusepäevaga ja sügiskuu, kanarbikukuu, mihklikuu kõrval on septembrikuud nimetatud ka tarkusekuuks. Seekord langes tarkusepäevaga kokku teadasaamine, et rahandusministeeriumis on riigieelarve rehkendamise käigus iga päev rehkendatud miljon eurot valesti ja aastaeelarves on viga 365 000 000 miljonit eurot.

Siinkohal tuleb tahes-tahtmata meelde Oskar Lutsu üle saja aasta tagasi ilmunud „Kevade”, kus kirjanik paneb õpetaja Lauri suhu õpetlikud sõnad, et kui tervet rehkendust teha ei suuda, siis tehku või pool rehkendust.

Riigi kõige-kõige tähtsam seadus on eelarveseadus

Eelarveseadus on riigi kõige tähtsam seadus, mida on iseseisev Eesti riik teinud kolmkümmend aastat ja nüüd korraga 21. sajandi 21. aastal eksida 365 miljoni euroga, mis oleks Eesti kroonides koguni ligemale kuus miljardit krooni …

Terviseameti külmlaos kõlbmatuks muutunud ravimite-vaktsiinide kahjule, mis oli üle kolme miljoni euro, ei leita süüdlast ja probleem on nagu kuum kartul …

Nüüd siis 365 miljonit eurot!?

Klass, kus on 101 õpilase seas ainult üks tark võrulane

See 101 õpilasega klass on riigikogu ja targaks õpilaseks võrulane Aivar Sõerd, kes ütles siinsamas Võrumaa Teatajas ja ka riigikogus, et riigieelarve seadus on koostatud arusaamatult.

Kuidas on seni saadud riigikogu suures saalis riigieelarve seaduse eelnõust seadus!? Suurel saalil peaks väga piinlik olema!? Riigikogu rahanduskomisjoni ülesandeks on eelarve, maksud, pangandus … Rahanduskomisjonis on kokku kümme liiget. Leheruumi kokkuhoiu eesmärgil ei hakka nimesid nimetama, kuid selge see, et sellest komisjonist jõudis suurde saali eelnõu, kus oli 365 miljoni eurone viga ja keegi peale Aivar Sõerdi viga ei märganud!? Seda enam, et Aivar Sõerd oli enne juhtinud tähelepanu, et eelarvega ei ole kõik korras ei aastal 2020 ega ka 2021.

Mis saab 2022. aasta eelarvega?

Kõige tähtsamad on katuserahad

Korduvalt on olnud jutuks, et katuserahad tuleks kaotada, kuid …Möödunud aasta lõpukuudel jagati laiali katuseraha umbes 6,4 miljonit eurot. Siin on vähemalt iga summa taga kirjas ka raha saaja ja loetelu on üpris pikk. Kõige väiksemad toetussummad olid paarsada eurot ja suurimad ületusid 100 000 piiri.

Mõne kuu pärast võib taas oodata katuserahade jagamist. Või otsustatakse tänavu teistmoodi? Vaevalt, sest katuseraha eraldamisega käib kaasas mõistaandmine, et anname raha näiteks kirikukatuse remondiks, võiksite valida meid (erakonda).

Kui isa Arnoga … olid tunnid juba alanud

Või saame siingi laenata Oskar Lutsu kirjutatut ja öelda, et kui rahandusministeeriumi rehkendajad ja riigikogulased ning rahanduskomisjoni liikmed koolimajja jõusid, olid rehkendamise tunnid juba ära olnud.

Võib-olla oleks abi õpetaja Lauri soovitusest tõrksale Tootsile, et kui tervet rehkendust ei jõua teha, siis tee pool rehkendust, kuid tee hästi. Ei ole viisakas õpetada pealinna kõrgetel kohtadel kõrgepalgalisi inimesi, kuid järsku tasub esialgu teha poolaasta eelarve, kuid teha hästi!?

*. *. *

Kolme nädala pärast, 28. septembril möödub 27 aastat Estonia vajumisest Läänemere voogudesse. Selle traagilise sündmuse uurimine on jätkuvalt küsimusi tekitav nagu riigieelarve. Kuidas õnnestub tänavune moodsa tehnikaga korraldatud pilguheit ja millised on järeldused? Kust pärines uurimist segav tundmatu signaal?

Loodame, et oleme kolme nädala pärast targemad. Head jätkuvat tarkusekuud!