. 
Sel aastal on Eesti elanikele valmistanud suurt muret küttekulude aina kasvav trend. Selle valguses on mõistlik üle vaadata võimalused, kuidas küttekoldeid efektiivsemalt kasutada ja ühtlasi pöörata tähelepanu turvalisusele.
Gjensidige kindlustus on pannud kokku mõned näpunäited, kuidas külmal aastaajal küttekulusid kontrolli all hoida.
Madalam toatemperatuur – rohkem kokkuhoidu
Inimesed, kes kasutavad oma kodu kütmiseks puitu, pelletit, gaasi või individuaalselt juhitavaid süsteeme, saavad oma maja soojustaset ise mõjutada. Oodatav küttehindade tõus valmistab peavalu paljudele. “Mures on kindlasti ka need korteriomanikud, kelle eluruume köetakse keskküttega ning paigaldatud kütteradiaatoritel puudub mehaanilise ventiiliga termostaat. Kuigi võib tunduda, et keskküttega korterite omanikel on külmematel kuudel piiratud kontroll küttearvete üle, pole see tegelikult võimatu,“ tõdes Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.
Üks kokkuhoiu võimalus on ühtne initsiatiiv soojussõlme küttetemperatuuri alandamiseks. “Temperatuuri alandamisel vaid ühe kraadi võrra on kokkuhoid ligikaudu 5% küttekuludest, mis pikemas perspektiivis peegeldub ka väiksemates küttearvetes. Siiski tuleb meeles pidada, et eelkõige tuleb mõelda oma tervisele ja enesetundele, mistõttu ei tohi mingil juhul temperatuuri liigselt alandada,” rääkis Nikolajev.
Elektriline termostaat on suurepärane abimees soojuse säästmisel
Kui termostaati pole koju veel paigaldatud, siis tasuks kaaluda selle ostmist. Võimalusi on erinevaid, kuid tavaliselt on eluruumid varustatud mehaanilise ventiiliga termostaadiga, mis paigaldatakse igas toas eraldi radiaatoritele. Seda tüüpi termostaadiga saab seadistada igas toas soovitud temperatuuri, kuid samas võtab ruumide soojenemine rohkem aega. Kuna reguleerimine toimub käsitsi, unustatakse see aga sageli ära.
Tänapäeval on saadaval lai valik elektroonilisi termostaate. Erinevalt mehaanilistest on need termostaadid täpsemad ja ka tõhusamad, kuna võimaldavad temperatuuri juhtida kuni 0,1 kraadise täpsusega. Sellise termostaadiga saab igasse tuppa ka oma äraoleku ajaks või ööseks programmeerida kindla temperatuuri, mis vähendab oluliselt küttekulusid.
Termostaati saab reguleerida olenevalt ruumi kasutusest. Majast lahkudes saab temperatuuri alandada kahe-kolme kraadi võrra. Sama saab teha ka magamistoas, et öösel magades oleks tuba jahedam või muutes näiteks elutoa soojemaks selleks ajaks, kui veedate seal kõige rohkem aega.
Tihendage akende, uste ja põrandate vahed
Olenemata eluruumi tüübist on oluline jälgida, et see oleks soojustatud ja eluruumides ei oleks tarbetuid avausi, mille kaudu soe õhk välja pääseks. See probleem esineb kõige sagedamini vanade puitakendega majades. Võimalikud õhupraod saab sulgeda kummitihendite abil, liimides need aknaraami siseküljele ja vajadusel mööda klaasi.
Sarnaselt akendele võib ka ukse kaudu tulla tuppa külma õhku. Ukse lähedale saab panna vaiba, mis peatab õhuvoolu. Kontrollige ka ukse servi. Kui tunnete, et külm õhk pääseb tuppa läbi ukseava, siis võib kasutada samu kummitihendeid, mis akende puhul.
Soojakadu peaks jälgima ka vana puitpõrandaga majaomanikud, sest laudadesse võivad ajapikku tekkida praod. Selle põhjuseks võib olla muutused eluruumi õhuniiskuses, olenevalt aastaajast ja toatemperatuurist. Praod on soovitatav täita, et hoida ruumi soojustaset. Nende tihendamiseks saab kasutada elastset pahtlit, mis jätab puhta tulemuse. Kui tunned toas ikka külma õhku, tasub kaaluda uute akende, uste ning põrandate soojustamist.
Tuuluta oma ruume targalt!
Et mitte kogu toasoojust kaotada, on oluline mitte jätta aknaid tuulutusasendisse. Kui on soov ruume ventileerida, on tõhusam aknad lühikeseks ajaks täielikult avada. Nii pääseb värske õhk kiiremini tuppa ja radiaatorid ei pea tarbetult soojust tootma.
Kui aknad on suletud, saab kardinatega pidurdada soojakadu ja külma sissetungi. Kardinad on hea viis kodu soojana hoidmiseks, aga tuleb jälgida, et need ei kataks liialt radiaatoreid. Pimendavate kardinate ostmine on hea viis kodu soojakao vähendamiseks.
CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringus leiab 34 protsenti küsitletud töötajatest, et nende töökoormus on aastaga kasvanud, kõige enam just toitlustuse ja majutuse valdkonnas ning riigiasutustes töötavatel inimestel.
Samas vaid 9 protsenti uuringus osalenud enam kui 10 000 töötajast tunnetas töökoormuse vähenemist, teatasid uuringu läbiviijad.
Tööd on tänavu pidanud märksa enam tegema majutus- ja toitlustusvaldkonna inimesed, kus veel eelmisel aastal oli töötamine tervisekriisist tulenevalt tugevalt piiratud. "Kui eelmisel aastas leidsid tervelt 27 protsenti toitlustus- ja majutussektori töötajatest, et nende töökoormus on vähenenud, siis tänavu on olukord vastupidine – vaid 7 protsenti valdkonnas töötavatest inimestest tunnetas töökoormuse vähenemist ja tervelt 42 protsenti töötajatest töökoormuse kasvu," tõi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt välja.
"Neis sektorites on tänavu tööjõuvajadus hüppeliselt kasvanud, mis on tõenäoliselt ka peamine töökoormuse kasvu põhjustav tegur – nii majutus- kui ka toitlustusvaldkonnas on tänavu tööpakkumiste arvud kasvanud rohkem kui üheski teises," lisas Auväärt, märkides, et näiteks turismisektoris, mis hõlmab ka majutust, avaldasid tööandjad tänavu esimesel poolaastal tervelt 182 protsenti ja toitlustuses 69 protsenti rohkem tööpakkumisi kui möödunud aastal samal ajal.
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder lisas, et tööandja küsitluses tõi samuti kolmandik ettevõtetest esile, et nad on korraldanud tööd töötajate vahel ümber, et katta tööjõuvajadus olemasolevate töötajatega.
Töökoormus on tuntavalt kerkinud ka riigiasutuste töötajatel, kus 42 protsenti tunnetab töökoormuse kasvu. Aastaga on keskmisest enam tööd lisandunud ka sotsiaaltöö-, turundus-, personali-, tervishoiu- ja kaubandusvaldkondadesse, kus töökoormuse kasvu tunnetavad enam kui 38 protsenti töötajatest.
Asukoha järgi määratledes on pealinnas töökoormus kasvanud 35 protsenti, Tartus 32 protsenti ja Pärnus 30 protsenti töötajatest. Kõige vähem on töökoormuse kasvu täheldanud Jõgeva inimesed, kus töökoormuse kasvu tajub 27 protsenti küsitletud töötajatest. Kõige suurem hüpe töökoormuses on aga toimunud Saaremaal ja Võrumaal, kus enam kui 36 protsenti küsitlusele vastanud töötajatest tunnetab töökoormuse kasvu.
Lehekülg 447 / 1951
