MAJANDUSKASV • Võrumaa majandus arenes möödunud 2013. aastal ülejäänud Eestist kaks korda kiiremini, selgub statistikaameti värskest ülevaatest majanduskasvu iseloomustava sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta Eesti maakondade lõikes.

Võrumaa SKP kasvas jooksevhindades 2013. aastal 12%, Eesti keskmine oli 6%. Kõrgem oli kasv veel Ida-Virumaal (7%) ja Tartumaal (7%). Kõige väiksem oli kasv Põlvamaal (2%) ja Hiiumaal (3%). Kuivõrd reaalne kasv, millest on maha arvatud hinnatõus, oli Eestis möödunud aastal kuus korda väiksem, 1%, siis võib arvestada, et Võrumaa tegelik majanduskasv oli 2%, mis on siiski kaks korda kiirem kui Eestis keskmiselt.

Majandussektoritest tegi Võrumaal kõige suurema hüppe põllumajandus ja metsandus – 43% kasv, teenused ning tööstus ja ehitus kasvasid 9%.

Kui arvestada, et Võrumaa SKP elaniku kohta (8416 eurot) on endiselt pea kaks korda madalam kui Eesti keskmine (14 218 eurot), siis peab Võrumaa majandus näitama 12% kasvu vähemalt viis aastat ehk aastani 2020, et jõuda praeguse Eesti keskmise tasemeni. Kui arvestada, et Eesti keskmine liigub eest ära kiirusega 6% aastas, siis kulub Võrumaal kaks korda kiirema kasvu juures praeguse tempoga Eesti keskmiseni jõudmiseks ligi kümme aastat ehk aastaks 2025.

Võrreldes varasemaga püsis Võrumaa SKP elaniku kohta Eesti keskmisega võrreldes samal tasemel kuni 2013. aastani eelnevad kuus aastat. Võrumaa SKP elaniku kohta tegi jõnksu alla (50% peale Eesti keskmisest) pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, ent hakkas uuesti kerkima alates 2007. aastast. Möödunud aastal jõudis Võrumaa SKP elaniku kohta viimase paarikümne aasta rekordilise 59%ni Eesti keskmisest.

Eesti kõige madalam SKP elaniku kohta oli möödunud aastal Põlvamaal (6749 eurot, 47% Eesti keskmisest).

Statistikaameti andmetel luuakse üle poole, 61,3% Eesti SKPst Harju maakonnas. Eesti SKP jooksevhindades oli 2013. aastal 18,7 miljardit eurot, millest Harju maakonna osatähtsus oli 11,5 miljardit eurot ja sellest omakorda Tallinna osatähtsus 9,3 miljardit eurot. Harju maakonnale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 7,6%. Võrumaa osatähtsus Eesti majanduses on 1,5%, veel väiksemad on Raplamaa (1,3%), Valga-, Lääne- ja Jõgevamaa (kõik 1,2%), Põlvamaa (1,0%) ja Hiiumaa (0,4%).