ELU JA KULTUUR

Sarnaselt Valga linnaga, kus on Kagu-Eesti linnadest kõige rohkem tühje eluruume, liigub Võru linn samal kursil, mis viib lõpuks elamute lammutamiseni.

Alates masuaja algusest viis-kuus aastat tagasi on Võru kinnisvaraturg olnud hangunud. Numbrite järgi polegi asi väga hull, näiteks kinnisvaramaakler Helin Pächteri info kohaselt müüdi Võru linnas möödunud aastal 134 korterit kogumaksumusega kaks miljonit eurot. Käesoleva aasta nelja kuuga on tehtud 67 tehingut kogusummas 949 660 eurot. Võru linnas on praegu kinnisvaraportaali kv.ee järgi müügis 123 korterit ja 56 maja ning üürile antakse kuut korterit.

Teiselt poolt seisab Võru linnas 2011. aasta rahvaloenduse põhjal tühjana üle 800 eluruumi, korteri või maja. Arvestades Valga linna arengut ja elanike jätkuvat lahkumist võib arvata, et tühjade eluruumide hulk Võrus ajas üha suureneb. Näiteks kümme aastat varem, 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli Võru ning Valga tühjade eluruumide hulk poole väiksem, vastavalt kuus ja kaheksa protsenti.

Võru kinnisvaraturgu laiemalt vaadates võib järeldada, et tehinguid tehakse teatud hulga kabedamate korteritega, ülejäänud korterid ja majad on kas ebamõistliku hinnaga juba aastaid müügis või siis lasevad omanikud neil madala hinnataseme tõttu lihtsalt laguneda. Suhtumine on stiilis, et kui ise ei saa korteri või maja eest suurt raha, siis ei pea teised ka odavalt osta või üürida saama. Tulemus on näha hästi Valgas: suur hulk elamispindu seisab tühjalt ja laguneb ning linn plaanib lammutada 100 tühjaks jäänud kortermaja.

Võru linn liigub Valga kursil: linna ühel peatänavatest, Kreutzwaldi tänaval on kesklinna piirkonnas kohati juba iga teine maja tühjaks jäänud. Linnavalitsus loodab küll imele, et Kreutzwaldi tänava remont puhub majadele uue elu sisse, aga elanike lahkumist ja suhtelist vaesust arvestades on elavnemist raske loota. Kui asi nii jätkub, muutub Võru kummituslinnaks, kus ei soovi keegi elada. Turu elavdamiseks on vaja mingit raputust, selleks võiks saada näiteks kinnisvaramaks.