ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Ettevõtjad kurdavad, et üha raskem on noorte hulgas leida keeleoskajaid, eriti näiteks vene keele oskajaid, et rahuldada Vene turistide huvi Kagu-Eesti külastamise vastu. Venelased on kümnenditagusest kriisist kosunud ning üha rohkem venemaalasi tunneb huvi reisimise vastu naaberriikidesse, kaasa arvatud Eestisse. Seda näitab kas või tollistatistika piiril, mis viitab üha tõusvale trendile käia Eestis sisseoste tegemas. Eestisse võiks turistid senisest veelgi rohkem raha jätta, ent takistuseks on saanud eestlaste, eriti nooremate inimeste kesine keeleoskus. Paarkümmend aastat tagasi lõpetati koolides vene keele õpetamine justkui noaga lõigatult ning nüüd jääb vene keele kõnelejaid üha vähemaks.

Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt keeleoskuse kohta: milliseid keeli nad ise valdavad ja tahaksid vallata ning kuidas oleks võimalik parandada noorte keeleoskust.
Küsimused olid järgmised: 1. Seoses Venemaalt tuleva turistide hulga suurenemise ja ekspordimahtude kasvuga Venemaale on Eestis taas oluliseks muutunud vene keele oskus. Kahjuks noorem põlvkond enam vene keelt ei räägi, seetõttu on paljud ettevõtjad raskes olukorras. Kas ja mida tuleks teha, et parandada nooremate inimeste vene keele valdamist?
2. Milliseid keeli te ise valdate, mis tasemel ning milliste keelte valdamist veel sooviksite või peate oluliseks?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Keelteoskus on väikese rahva jaoks ja avatud piiridega maailmas väga oluline.

Iga võõrkeele oskus on rikkus, aga kahtlemata on oluline osata suuremate naabrite keeli. Vene keele õpetamises ja õppimises on meil tekkinud kahetsusväärne auk. Inglise keele õpivad noored tänapäeval ära lihtsalt, aga just vene keele oskus võib olla tulevikus meie trump. Venelane, nagu enamik suuri rahvaid, tahab suhelda ning äri ajada oma keeles. Just keeleoskust saaksime ära kasutada silla loomisel ida ja lääne vahel.

Minu vene keele oskus pärineb Vene sõjaväe ajast. Koolis ma seda selgeks ei saanudki. Ka koolis 12 aastat õpitud saksa keel on praktika puudumise tõttu väga roostes. Soome keele õppisin ära ülikooliõpingute ajal Soomes praktikal olles. Olen seda kasutada saanud tänu tööalastele suhetele ning oma arvukatele Soome sõpradele. Inglise keelt ma koolis õppinud ei ole, aga elu on sundinud ise õppima ja kasutama. Olen käinud ka keelekursustel ning praegugi võtan inglise keele tunde.

Rein Randver (SDE): Võõrkeele oskamine on tänapäeval oluline. Eesti iseseisvumise ja riigipiiri avanemisega on maailm meile avatud. Koolid on võõrkeeleõppe osas suure töö ära teinud. Inimeste keeleoskus on hea, seda näitavad mitmed uuringud. Me ise peame tunnetama keeleõppe vajalikkust. Kas soovime olla kursis maailmas toimuvaga või kasutame võõrkeelt iga päev ettevõtluses või toimetulemises?

Mina valdan vene ja saksa keelt.

Urmas Klaas (Reformierakond): Väikesele rahvale on väga oluline osata võimalikult palju võõrkeeli. Pole paremat käimalükkavat jõudu keelte õppimiseks kui motivatsioon. Siit tekib tahe õppida. Loomulikult on vene keele oskus oluline. Eriti meile siin Venemaa vahetus läheduses.

Koolidel on üsna suur vabadus oma õppekava koostamiseks ning lastevanemate (hoolekogu vormis) ja õpilaste (omavalitsus) ettepanekud ja nõudmised on alati teretulnud. Soovitan neil rohkem kooli õppekava koostamises kaasa rääkida. Praegu on juba Eestis palju koole, kus vene keel on teine võõrkeel.

Kuid peale keeleõppe võiks igal meie kandi koolil olla sõpruskool Pihkva oblastis. Noored saavad siis rohkem suhelda ning keelt praktiseerida. Räpina keskkoolil on väga tihedad suhted Petseri kolmanda keskkooliga, vahetatakse isegi õpetajaid. Sellest kogemusest saavad ka teised koolid õppida.

Suhtlen inglise, saksa ja vene keeles. Pruugin ka võru keelt. Saan neis keeltes normaalselt hakkama. Vene keelt rääkisin juba enne kooli minekut, ülikoolis olin neist loengutest vabastatud (õppejõud lubas kohe eksami ära teha). Saksa keelt õppisin Räpina keskkoolis ja täiendasin end Tartu ülikoolis, kus õppisin ka neli semestrit ladina keelt (ajaloolastele kohustuslik). Saksa keele oskust pean väga vajalikuks. Inglise keelt õppisin ülikoolis, seda keskkoolis paraku ei õpetatud.

Juurde võiks õppida hiina keelt, usun, et see tuleb vägagi kasuks. Oluline on ka olemasolevat keeletaset edasi arendada. Ja mis on väga tähtis – ka oma emakeele eest tuleb hoolt kanda. Arvutimaailm ning inglise keel kipuvad eesti keelt risustama.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Teha pole midagi. Elu paneb asja paika. Vägisi pole kedagi võimalik keelt või ka matemaatikat õppima panna. Kui tuleb vajadus, siis hakkavad ka õppima. See vajadus saabub arvatavasti õige varsti. Hoolimata sellest, et 1990. aastatel Mart Laari valitsus Venemaale selja keeras ja näo ainult Euroopa Liidu poole pööras. Tuleb välja, et ilma Sankt Peterburi ja Moskva turuta Balti riigid siiski hakkama ei saa. Kümmekond miljonit tarbijat Neevalinnas ja kaks korda rohkem Moskvas on arvestatav turg, mis võib säilitada Balti  riikide majanduse. Majanduskriisi päevil selgus, et Euroopa Liit ei suuda eestlaste kaubale vajalikku turgu pakkuda ja ei suuda seda ka praegu. Õigem oleks öelda: meie kaubad pole Euroopas alati  konkurentsivõimelised. Mõelgem hetkeks, mida me Euroopale pakume. Palkmaju ja saunu? Eestis pole tõelist tööstust järele jäänud. Vahest ehk põllumajandustoodang ja loomad. Kuid ka neid oleks Venemaal ehk lihtsam turustada kui küllastunud Euroopa turul. Selleks oleks vaja noortel ettevõtjail osata Venemaaga suhelda ja vene keelt rääkida. Tuletan meelde, et esimeses Eesti Vabariigis oli teenindajaile ja ärimaailmale kehtestatud kolme keele kohustus: eesti, vene ja saksa keel. Nüüd on saksa keel asendunud inglise keelega, kuid vene keel ei kao kuhugi. Eesti ja Venemaa jäävad naabriteks aastasadadeks ja pole võimalik, et kaks naaberriiki teineteisega ei suhtle, ei kauple ning hästi läbi ei saa.  

2. Vene keelt räägin vabalt, olen 14 aastat vene keeles suurele meediafirmale, Ostankino televisioonile ja Moskva raadiole tööd teinud ning palgal olnud. Nüüd ostsin endale hiina keele õpiku ja õppe-CD. Sama soovitan kõigile võrumaalastele. Kel lapsed või lapselapsed väikesed, pange nad hiina ehk mandariini keele kursustele. Selle keeleta vist paarikümne aasta pärast suurt poliitikat ega äri enam ei aja. Ärgem unustagem, et Volvo on juba Hiina firma!

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Jah, keeleoskus on niinimetatud aken maailma, loomulikult on iga keele oskus meie rikkus ja väga oluline omadus kas või tööturul konkureerimiseks. Meie noored on suuremalt jaolt õpihimulised ja valdavad eelkõige inglise keelt, kuid väga paljud vene juurtega noored räägivad väga ilusat eesti keelt, olen neid kohanud turismivaldkonnas töötamas.

Noored ise on leidnud piisavalt võimalusi keelte õppimiseks, see tuleneb ikka inimese enda soovist, vägisi ei ole mõtet kellelegi midagi peale suruda. Loomulikult tuleb vene keele oskus meile kasuks.

2. Kõige puhtamalt valdan ehk võru keelt ja seejärel eesti keelt. Suhtlen veel kolmes Euroopas kasutatavas keeles ja siiani olen nendes keeltes nii töö- kui ka isiklikud teemad kõik lahendanud. Mulle meenuvad meie kunagise saksa keele õpetaja sõnad. Ta väitis, et keele valdamisest saab rääkida vaid selle keele filoloog. Teised, kes on lihtsalt võõrkeeli õppinud inimesed, võivad oma oskust nimetada võõrkeele kasutamiseks ja rääkimiseks. Võõrkeele oskuse lihvimine toimub reeglina terve elu ja pideva täiendamiseta ei saa ühtegi keelt selgeks.

Inara Luigas (SDE): Probleem vene keele oskusega on täitsa olemas. Mina õppisin koolis vene keelt ja saksa keelt. Vene keelt oskan hästi. Tugeva praktika andis see, et Mikitamäe vallavanemana töötades tuli Peipsi-äärsete inimestega iga päev vene keeles suhelda. Saksa keelt oskan suhtlustasandil. Kuna selles keeles pole olnud rääkimise praktikat, on ka keel ununenud. Soome keelt oskan suhtlustasandil, töötasin lühikest aega Soomes. Inglise keelt praegu õpin.

Arvan, et meie piiriäärsed koolid peaksid oma kooliprogrammidesse võtma vene keele õppe. Naaberriik on suur ja arenev. Vene keele oskus on tulevikus väga oluline. Vahepeal olnud paus, kus Venemaaga vaid hirmutati, on läbi saamas. Soome riigis lastevanemad ise taotlesid koolidesse vene keele õpet, sest teavad, et seda läheb lastel vaja. Seda tehti just Ida-Soome koolides. Vene keele heal tasemel oskus on just vanematel inimestel, seega on neil ka turul parem läbi lüüa. See on eelis, millega ennast müüa.

Ülo Tulik (IRL): 1. Minu arvates on arusaam vene keele oskusest ja selle vajalikkusest tublisti muutunud just viimastel aastatel ja seda paremuse poole. Praegused koolilapsed õpivad seda kindlasti meelsamini kui meie nõukogude ajal. Tähtis on hea õpetaja olemasolu. Need koolid, kus hea õpetaja on olemas, annavad väga tähtsa ning eluks väga vajaliku oskuse õpilasele kaasa. Tähtis on Venemaaga suhelda ja seda just koolide tasandil, et noored omal käel tunnetaksid keeleoskuse vajalikkust.

2. Ise saan hakkama vene keelega ja ka inglise keelega, viimast siiski aeg-ajalt täiendan mõne kursusega. Tulevikus soovin õppida soome keelt.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Tean paljusid noori, kes on aru saanud vene keele vajalikkusest ja nad on asunud lisaks vene keelt õppima. Vene keele oskajatest vähemalt Põhja-Eestis puudust ei ole, sest seal on piisavalt venekeelsetest perekondadest pärit noori. Pigem on seal probleem selles, et paljud nendest noortest räägivad inglise keelt paremini kui eesti keelt. Vene keelt oskavaid noori on meie piirkonnas vähe ja see võib olla mõne ettevõtja jaoks tõsine probleem. Siin on võimalus noortele, sest vene keele tundmine võib neile kindlustada töökoha.

Keeleõpe on investeering tulevikku ja tänu keelte tundmisele on ka lihtsam töökohta leida.
Ise oskan võrdsel määral nii eesti keelt kui ka võru keelt. Vene keelega saan ka keskmisel tasemel hakkama, aga praktikata on vene keeles rääkimine järjest raskem. Kõige nõrgem on inglise keele tase ja seda olen Tallinnas õppinud juurde nii õpetajat kasutades kui ka ise õppides.

Kalvi Kõva (SDE): Tahame või mitte, vene keele osatähtsus maailma juhtivate keelte
hulgas suureneb päev-päevalt. Tõusev idanaabri majandus ja teatud meeletu rikkus sealpool piiri on selle aluseks. Kahjuks omab vene keel eestlaste juures kõrvalmaiku minevikust, mille tõttu praegu koolis käiv põlvkond seda keelt lihtsalt ei salli. Oma osa on siinjuures ühiskondlikul arvamusel ja sageli ka kodul. Tuleb tunnistada, et kahjuks on tihti vajaka ka headest idanaabri keele õpetajatest. Seda enam, et see keel on raske. Retsept on lihtne: ühiskond, kool ja kodu ja nii ta tulebki! Probleemi olemust tean omast käest, sest ka meie koduseinte vahel on olnud ütlemisi ja pisaraid seoses vene keelega.

Ka enda keeleoskuse pärast on tihti piinlik. Nii õpingi praegu lisaks inglise keelt, sest ilma keeleoskuseta on võimatu tööd teha. Vene keele praktika sain lapsepõlves meil puhanud Leningradi ja Moskva suvitajatelt, kes olid ütlemata toredad ja intelligentsed inimesed.

Priit Sibul (IRL): Ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond): Ei vastanud.