. 
MÄLESTUSMÄRK • Eile keskpäeval paigaldati Võru raudteejaama küüditatute memoriaali juurde viivale killustikule raudteeliipreid. Üleeile asetati paigale betoonist alus, millele nädala pärast paigutatakse kahes reas pronksist raudteevagunid, mis suunduvad lõpmatusse.
Mälestusmärgi idee autor on Elar Sarik, skulptor Jaak Soans, arhitekt Karmo Tõra. Mälestusmärk avatakse 22. juunil kell 15.
Tänavu möödub juuniküüditamisest 75 aastat. Leinapäeval, 14. juunil tuleb heisata leinalipud. Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipu alläär lipuvarda keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp taas korraks lipumasti tippu.
Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.
2016. aastal on Eestis 16 lipupäeva.
Päästeamet on vabatahtlikke komandosid tänavu toetanud enam kui 480 000 euroga, mis on 100 000 euro võrra enam kui eelmisel aastal samal perioodil.
Päästeamet on selle aasta viie esimese kuuga vabatahtlikele päästjatele andnud 5 sõidukit ja toetanud 31 päästeauto remonti kokku 25 501 euro ulatuses. Samuti on vabatahtlikele antud üle 300 erineva isikukaitsevahendi: tulekustutusriided, kindad, saapad ja muud sellist.
Lepingute alusel, mille järgi vabatahtlikud päästjad osutavad päästetöid ja ennetustegevusi on vabatahtlikele seltsidele kokku tasutud maikuu seisuga 307 002 eurot.
Muid toetusi on selle aasta viie kuuga antud 25 000 euro ulatuses, millest toetati Vajangus toimuvat päästeala noortelaagrit, Käru VPK soetatavat inventuuri ning Misso depoo hoonet.
Järgmisel aastal saab Päästeamet Ühtekuuluvusfondi ja riikliku kaasfinantseerimise abil 83 uut päästeautot. See on esimene nii suur investeering päästetehnikasse ajaloos. Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul ei jäta antud investeering puutumata ka vabatahtlikke päästekomandosid. „Tänu tehtavale investeeringule plaanime anda võimalikult palju heas seisus kasutatud päästeautosid just vabatahtlikele,“ rõõmustas Suurkivi ning avaldas veendumust, et kindlasti kasvatab see vabatahtlike poolt osutavate teenuste kvaliteeti ning võimaldab vabatahtlikel veelgi efektiivsemalt tagada oma kogukondade turvalisust.
Mullu toetas Päästeamet vabatahtlike päästekomandode tegevust ja tehnika soetamist 1.4 miljoni euroga. Tänavu jäi toetussumma samale tasemele, kuigi jätkusuutlikuks toimimiseks vajavad päästeseltsid kuni kolm korda suuremat rahastust.
Eestis on 116 vabatahtlikku päästekomandot ja ligi 2000 vabatahtliku päästja.
Lehekülg 1171 / 1383
