ARVAMUS

ARVAMUS Siseministeerium tegi ettepaneku muuta talvise teehoolduse nõudeid nii, et kohati hakkaks hooldus varem ja seda tehakse kiiremini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavatseb uued nõuded kehtestada juba järgmiseks talveks.

Politsei ja piirivalve hinnangul võisid kuus jaanuaris toimud liiklusõnnetust olla tingitud just halbadest teeoludest, kirjutas siseminister Andres Anvelt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

„Seda, kui kiiresti tuleb teehooldajal midagi teha, mõõdetakse majandusministri määruses hooldustsükli pikkusega. Näiteks suurel osal riigi põhimaanteedest kehtiv kolmas seisunditase nõuab, et lume ja lörtsi eemaldamise hooldustsükkel kestaks viis tundi. Ehk selle viie tunni jooksul peaks töö tehtud saama,” rääkis Anvelt.

Küsimus on aga selles, mis hetkest hooldustsükkel algab. Tänavate puhul algab see lumesaju või tuisu algusest, maanteel aga hakatakse aega arvestama lumesaju või tuisu lõpust, seisab Anvelti kirjas.

Ministeeriumi ettepanek on, et maanteel tuleks hooldustsüklit hakata lugema hetkest, mil tuleb teade, et ilmaolud halvenevad. Ehk teehooldamisega tuleks alustada juba ennetavalt.

Teine ettepanek puudutab seda, missuguse seisunditaseme ajalisi nõudeid ühel või teisel teel arvestatakse. Ministeerium juhib tähelepanu, et range kolmas seisunditase kestab kella kuuest hommikul kella kümneni õhtul ning langeb öösel teise seisunditaseme peale. Ettepaneku järgi ei tohiks nõudeid öösiti langetada või veel enam, tuleks kehtestada suurema liiklusega teedel veel rangem, neljas seisunditase.

Osati tegi maanteeamet seda juba 2016. aastal, kui lõi suurema koormusega teede jaoks kolm pluss seisunditaseme. Näiteks kui kolmanda taseme teel tuleb libedustõrjet teha nelja tunniga, siis kolm pluss teel kahe tunniga. Samas ei kesta ka see tase kogu ööpäeva.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles, et spetsialistid asjaga juba tegelevadki ning järgmiseks talveks loodab ministeerium teehooldusele seatud nõudeid muuta.

„Samas praegu on tegemist ainult plaanidega, sest see, mida saab järgmiseks talveks tegelikult muuta, sõltub ühelt poolt läbirääkimistest teehooldajatega ja teiselt poolt sellest, kui palju me hoolduse eest lisaraha tahame maksta,” ütles Tatter

Superalko omanik on Virumaal paljusid endiseid ETKVLi maapoode majandav Aldar. Kui Võrumaal säilitas VTÜ suurkettide saabumise eel pikaks ajaks kaubandusmonopoli, siis Virus tekkisid naksid Grossi Elektra, sellesama Aldari ja RRLektuse Nooruse kett. Kas praegu jätkuv alkoaktsiisi ralli Lätti ongi eesmärk omaette? No pani riik aktsiisidega mööda ja kaotas poolsada miljonit. Paneb veel korra mööda ja need ajutised poed kolitakse siiapoole piiri ning maksuraha võidetakse tagasi, kuid asjal on ka kõrvalmõjud.

Surmatakse paljud Lõuna-Eesti maapoed ja need ostetakse võileivahinna eest kokku. Kui Läti ja Eesti alkoaktsiisid peaksid ühtlustuma, saab siinse kaubanduse taaskäivitada juba keegi suur. Juba praegu põhjendab VTÜ Kesklinna A ja O sulgemist Läti piirikaubandusega, aga selleni, et äsja avati Võrus kaks suurt ketipoodi ja oodata on Lidli saabumist, mõte ei tõuse. Pealegi on meil väheneva rahvastiku juures ka täiskomplekt ketipoode (v.a viimaseid hingetõmbeid tegev Prisma).

Oleks justkui konkurentsiameti teema, kuigi keegi miskipärast ei liiguta.

Valitsuse viga aktsiisipoliitikas on kas ostetuna või juhuslikult tehtuna andnud kettidele hindamatu eelise.

Õiguskaitseorganid, kes loevad lausa päeva kaupa üle kõik tabatud jääknähtudega sohvrid, pole kordagi teada andnud Lätist toodud alko kasumiga edasimüüjatest ega ehitusettevõtjast, kes ehitab/remondib piiri tagant soetatud materjalidega. Muide, rahvusvahelistel tootjatel-kontsernidel on ükskõik, millise riigi kaudu nende asjad kaubaks lähevad.

Kehvalt hooldatud teedel hukkuvad eesti juhid, kuid see ei paista kedagi huvitavat.

Ükskõikne tundub ka meie valitsus, kelle pilkamiseks on olemas Ossinovski viin justkui eelarveaugule tähelepanu juhtimiseks. Jätkatakse Stalini-aegse rongina teekonda Reformierakonna ettepandud rööbastel. Ikka nii, et kardinad ette, kõigutada vaguneid ja pakkuda reisijaile teed. Kui lärm liiga suureks läheb, võib ju vedurijuhi riigikokku vangerdada …

Rikka vedurijuhi …