Uuelt aastalt oodatakse alati paremat, kui eelmine oli. Eks lõputult paremaks minna ei saa, kuid lootma ju peab. Teinekord tasuks tänulik olla ka vähem hea eest ja mitte liiga nõudlikuks muutuda.
Võrumaa Teataja on tänulik iga lugeja ja kaasaelaja eest. Rõõmuga paneme kokku lugemisparemiku. On hea meel, et meid loetakse ja rõõmustame iga vihje ja infokillu eest, mida annate teie ja mida annab argipäev. Kõik uudised on tahtmatult või tahtlikult kellegi loodud ja tänu sellele on, mida lugejani tuua. Eelmisse aastasse jagus 148 lehenumbri jagu häid ja halbu uudiseid, toredat reklaamikoostööd, kuulutusi ja emotsioone. Alati on teretulnud asjakohane ning arukas kriitika, soojad soovitussõnad ja siiras kaasaelamine.
On käes see aeg aastas, kus jõule enam ei ole ja jaanipäeva on veel natuke vara oodata. Eks see ole inimesel loomuses, alati midagi oodata. Sel ajal, kus hommikud juba veidi rohkem valgusega kostitavad, võiks vahelduseks paigal seista ja hetke nautida. Uut ja paremat oodata jõuab hiljemgi. Küll juba üsna pea on taas käes suvi ja saab mõelda, et kaugel need jõulud enam on. Nii ringiratast veeredes kaob aeg käest ja midagi ainiti oodates unustame nautida kättejõudnut. Ajalehte kätte võttes saab õnneks aimu konkreetsest hetkest ja ka tagantjärele olnut meenutada. Mis paberile pole trükitud, kipub kergesti ununema, isegi kui seda ei soovi. Kurvad sündmused võiks kiiremini tuhmuda, kuid head jääda. Ajalehest lugedes on enda valida, mida lugeda mitu korda ja mida lasta unustuse hõlma vajuda. On vähe võimalusi argipäeva juhtumiste oma meele järele valimiseks, lehelugemine on üks neist. Lehekülge vahele jätta tundub siiski võimatu. Inimlik uudishimu on liiga suur ja otsast lõpuni lugemine tundub ainuvõimalik variant.
On taas käes aeg oodata eesseisva aasta sündmusi, mis väärt äratrükkimist, et oleks võimalus kaheteistkümne kuu pärast kokkuvõtteid teha. Head uut kollase sea aastat, täis lustlikke sigadusi ja tõsiseid toimetusi!
