ARVAMUS

Jõuluannetuste aeg saab punkti täna, mil lõpevad ka õigeusklike jõulud. Pool kuud on kõikvõimalikes kanalites juttu olnud annetamisest. TV3 tegi hiilgava tulemuse rohkem kui 300 000 euroga. ETV peaks oma tulemuse avalikustama täna.

Mõni sõnakam psühholoog on jõulupühade aega nimetanud ka kerjamiste päevadeks, kuid samas saame selle kaudu teada, mida kõike riik ei ole suutnud meile muretseda!? Häbi peaks olema kerjata oma rahvalt raha, mille pealt on maksud juba riigile (sh haigekassale) makstud.

Annetamiste kampaanial oleks teistsugune jume, kui näiteks kõik riigikogulased annetaksid kas või oma ühe kuu kuluhüvitised „Jõulutunnelile”. See oleks maksumaksja rahaga teistmoodi käitumine ja hea tahte näitamine. Kuid ei, siis jääksid liisingud maksmata ja kütus välja võtmata, sest ei saa ju neid kulutusi oma palgast kinni maksta.

Üks meie lugejaist juhtis tähelepanu, et lumevaestel ja soojadel talvedel kurtsid soojatootjad, et neil ei ole kerge, ja seda julges kurta ka mõni riigiametnik. Miks? Aga jutt käib rahast, mille riik saab endale sellest, et me oleme sunnitud talvel oma tubade soojuse eest maksma. Soojaarvest üks viiendik läheb käibemaksuna riigi rahakotti. Seega uskumatu, kuid mida külmem talv, seda parem riigile.

Meie riigis on umbes 560 000 töötajat, kuid neist 160 000 töötab avalikus sektoris. Niisiis on meil ainult 400 000 reaalset väärtust loovat inimest. See on sama palju kui Tallinnas elanikke. Pensionäre on koos töövõimetuspensionäridega kokku 400 000. Peale selle lapsed.

Jääbki üle tõsta makse, ka trahve, unistada automaksust, kinnisvaramaksust … Mõne nädala pärast tõuseb kütuseaktsiis mootoribensiinil kümme ja diislikütusel 14 protsenti. Aktsiisitõus lisab praegusele bensiinihinnale 4,2 ja diislile 5,5 eurosenti. See loob olukorra, kus Lätis on kütuseliiter 11 eurosenti ja Leedus 14 eurosenti odavam. Loomulikult hakkavad raskeveokid ja reisibussid tankima naabrite juures, sest kütusekulu on transpordiäris üks olulisemaid kuluartikleid.

Samas avab kütuse kallinemine ukse hinnarallile. Mine või Lätti elama!?

Eile algas selle aasta esimene täispikk nädal. Eesti rahvapärase ajaarvamise ajalugu uurinud Lauri Vahtre sõnul võis rohkem kui paar tuhat aastat tagasi olla, et eestlased kasutasid viiepäevast nädalat, Roomas aga kaheksapäevast nädalat. See ei seganud kedagi ega midagi. Kaubandussuhete areng eeldas aja mõõtmiseks ühtset sammuastumist loodusega (Kuu).

Esmaspäeva peeti määravaks, sest nagu esmaspäeval, nõnda terve nädal otsa. Sel päeval ei tohtinud näiteks kolida, muidu jäädki kolima.

Teisipäev oli aga õnnelik päev, sobib tööde alustamiseks, karjalaskeks.

Kolmapäev – tuleb olla ettevaatlik.

Neljapäev – taas õnnelik päev, kosjaskäimise päev, kuid ketramise keeld. Sobilik nõidumisõhtu korraldamiseks.

Reede on taas õnnetu päev ja ei sobi mingeid töid alustada nagu esmaspäevalgi, kuid õige aeg putukatõrjeks, küünte lõikamiseks. Reedene päev näitab pühapäevast ilma.

Laupäeval, mis lõunaeestlastele tuntud ka poolpäevana, võib tööd teha ainult pool päeva ja sobib mõnda tööd alustada eesmärgiga, et see kiiresti valmis saab.

Pühapäeval oli töötegemine patt (eriti jumalateenistuse ajal). Sobib kirpude ja täide otsimiseks, karjalaskeks.

Aastas on 52 nädalat. Neid soovitusi silmas pidades ning oma tegevustega kokku sobitades jõuame turvaliselt uude aastasse.

Nüüdisajal, mil mõõdame aega ülima täpsusega ja tavadest hoolime järjest vähem, mõjutavad meid kaugete riikide probleemid järjest rohkem, me oleme nendega lugematul arvul kordi rohkem seotud.

Kui polnud oluline, mitu päeva nädalas on roomlastel, siis nüüd on oluline, mis toimub veelgi kaugemal. Igal suvel on ka Eestimaal mingi aeg, kui meteoroloogid teatavad, et see kuumalaine pärineb Sahara kõrbest. Või siis soovitatakse tervist kosutada Vahemere pehmes rannikulinnas.

Seni oli see mõõtmatult kauge, praegu mitte. Kes sildistas meil esimest korda, et just see kõne on vihakõne, see on võõraviha!?

Mis on aga kindel: uus aasta tõi talve ja homme on juba kolmekuningapäev ehk jõuluaja lõpp. Saksamaal kirjutatakse kohati tänini kodu kaitseks ustele kolme kuninga nimetähed C+M+B (Caspar/Gaspar, Melchior, Balthasar) ja aastaarv.