Lõppev nädal algas emakeelepäevaga. Seda päeva tähistati ka Helsingis, Stockholmis, Riias, Kopenhaagenis, Brüsselis, Luksemburgis, Münchenis, Kölnis, Londonis, New Yorgis, Atlantas, Chicagos, Petseris …
Petseri lingvistilises gümnaasiumis avas kooli direktor Larissa Baranova keelepäeva eesti keeles. Õpilastele esinenud teenekas tekstiilikunstnik Anu Raud avardas keele mõistet veelgi, tuues näiteks värvikeele, mustrikeele, kunstikeele.
Kui guugeldada, siis saab eesti keelele poole sekundiga 61,9 miljonit tulemust. Emakeelele antakse 0,44 sekundiga 435 000 ja maakeelele 0,37 sekundiga 146 000 vastet. Eesti keele varasem nimi oli maakeel.
Eesti Instituut küsis eesti keelt õppivatelt välismaalastelt, mida nad arvavad eesti keele ja Eesti kohta. Emakeele kõnelejatena me ei taju alati neid sõnu eriliselt ilusate, naljakate või keerulistena.
Välismaalaste meelest seonduvad ilusaimad eestikeelsed sõnad lauluga: lauluhääl, laulupidu, lauluväljak jne. Esikümnesse mahuvad veel ilus, armastus, helilooja, liblikas, nunnu, öö ja lill. Meeldivad ka toenglamang, pauhti, öötöö ja kott. Kõige veidramad tunduvad välismaalastele sõnad öö, küsimusi, jäääär, loll ja mudilane, naljakalt kõlab ka pesula, kaks, rääkima, rehepapp ja tüsedavõitu.
Eestit kirjeldavad välismaalased sõnadega ilus, loodus, külm, rahu, roheline, väike, armas, meri, mets, rukkilill, sinine, pääsuke ja uhke. Eesti keelt peetakse põhiliselt ilusaks ja raskeks, aga ka muinasjutuliseks ja müstiliseks. Osade jaoks on eesti keel loomulik ja loogiline, teised pidasid keelt ebareeglipäraseks ning selle omandamist väljakutseks.
Hüpakem poolteist sajandit tagasi. 1870. aastal kõlas Meie Isa palve Võrumaal nii:
Meie ezä taiwah, pühendetüs sāgu sino nimi, sino rīk tulgu, sino tahtmine sündügu kui taiwah nīda kā mā päl; meie päiwälik leib anna meile tämbä; ja anna meile andis meie süüd, nīda kui kā meie andis anname omile südlaizile; ja ärä sāda meid kiuzatuze sisse, enge pästä meid ära kurjast; sest sino perält om rīk ja wägi ja auw igawetsel ajal. Amen.
