ARVAMUS

Riigikantselei kutsus juba tükk aega tagasi kõiki eestimaalasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul istutama oma tamme. Tamme istutamisega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks saab igaüks jätta endast märgi oma riigi ajalukku ja teha väärika kingituse Eestile. Urvaste kool on Võrumaal ainuke, kes selle üleskutsega kaasa läks. Tegutsema asuti juba 2014. aasta sügisel, mil terve koolipere, ligemale sada õpilast-õpetajat, korjas koolist kiviviske kaugusel asuva Tamme-Lauri tamme alt tõrusid ja panid need õpilaskodu juures mulda.

Tamm on eestlastele olnud läbi aegade püha puu, millega seonduvad mitmed legendid, rituaalid ja uskumused. Tänu tammede pikale elueale kanduvad meie lood ja unistused läbi aegade järeltulevate põlvedeni. Tamm on tugevuse ja kestvuse sümbol, mis sobib hästi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva vääristamiseks.

Tamme saab istutada koduõue, esivanemate maakodusse või koos kogukonnaga rajatavasse tammeparki. Üle Eesti on rajamisel 100 tamme pargid, kus igaühes kasvab vähemalt sada tamme. Eesti 100 tamme parkide rajamine sai alguse juba 2013. aasta sügisel, mil koolilapsed alustasid tammetõrude korjamisega ning neist puude kasvatamisega.  Puud istutatakse üheskoos Eesti 100 tamme parkidesse 2018. aasta suve algul. Enamikus maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad hea kohalikud omavalitsused.

Eesti 100 tamme esindustammik istutatakse Tamsallu. Selle paiga teeb eriliseks osalt nii nimemaagia kui ka asukoht ise: Tamsalu paikneb keset Eestit ning võimaldab kas või rongiga pargile hea ligipääsu. Muidugi kahju, et Võrumaal ronge ei liigu.

Tamme-Lauri tamm olla oma nime saanud tulejumal Lauritsa järgi, kes tammes elavat. Tamm oli kujutatud Eesti kümnekroonisel rahatähel. Räägitakse, et puu läks kasvama Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist ehk vankri aisast. Tamme sisse on korduvalt välk löönud, kahjustades puud, ja tamme sisemusse oli tekkinud suur õõnsus, millesse enne toestuse loomist võis mahtuda korraga seitse inimest. Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim ja vanim tamm.

Eestlastel, sealhulgas võrulastel algas uus aasta 1. jaanuaril musta maaga. Setudel algas uus aasta paar nädalat hiljem, kuid valge maaga. Esmaspäeval algab ahviaasta peaaegu musta maaga. Mitu korda võib ühe aasta sees aasta alata?

Tegelikult algab esmaspäeval, 8. veebruaril mõned minutid enne päikeseloojangut kell 16.39 Idamaa kalendri järgi 2559. aasta ja ühtlasi ka kevad, ning sobib istutada õistaimi.

Filosoofide sõnul tuleb aja mõistmisel alati lõpust alustada, sest lõpp nihkub ajas edasi, kuid alguspunkt on paigas. Aeg on meie jaoks avastamata, kuigi aeg valitseb kõike, mida me eales ette võtame või mõtleme.

Suured mõtlejad on leidnud, et aeg on vaid olevik. Teised jälle on veendunud, et aeg on vaid minevik ja olevik, mis liiguvad koos tuleviku poole ning olevikust saab minevik tuleviku poole liikumise igal hetkel.

Inimene ei saa elada ilma ajata. Aeg inimesest ei hooli. Aeg toimib ilma meieta. Inimene on ajamõõtmisel jõudnud ülima täpsuseni. Iga nelja aasta tagant tuleb aga kalendrisse veebruarikuu lõppu kirjutada 29. kuupäev ja siis on aastas 366 päeva. See ei tee meid rikkamaks, küll aga 24 tunni võrra vanemaks.

Veel praegugi kasutatakse parema mõistmise huvides, et reisi pikkuseks on kolm päeva, mitte nii ja niipalju kilomeetrit või miili. Ometi asus inimene aega mõõtma ja umbes 3500 aastat tagasi leiutati veekell. 360 aastat tagasi leiutati pendelkell, mis on kõige kauem ajale vastu pidanud kell ning leiab kasutust praegugi.

Seniajani spekuleeritakse: kas aeg on ikkagi pöördumatu? Kas aeg liigub kogu aeg ainult ühes suunas? Kuidas defineerida aega?

Ülehomme algav ahviaasta on täidetud ekstsentrilisusega, kuid nautige seda, sest ahv leiab väsimatult omapärase lahenduse, mille üle ta alati ise rõõmustab ja paneb teidki kui mitte naerma, siis muiet te tagasi hoida ei suuda.