ARVAMUS

Majanduslikult mõtlevale metsaomanikule toodab hooldatud mets Kagu-Eestis ühelt hektarilt aastas 180 eurot. Küsimus on ajastamises. Kui raietegemine hilineb, langeb tootlikkus, materjal hakkab mädanema ja lõpuks toodab metsamajandamine kahjumit.

Tark metsaomanik raiub metsa õigel ajal, kui raieküpsus on saavutatud. Männiraie optimaalne vanus sõltuvalt kasvukohatüübist on 90-100 aastat, kuusel 80-90 aastat. Eesti looduslikes tingimustes lageraie kõrval muid häid meetodeid ei ole.

Hobi korras võib tegeleda ka niinimetatud püsimetsamajandamisega. Sellisel juhul on sisuliselt tegemist harrastajast metsaomanikuga, kes tegeleb harvendusraiega. Männimetsas erinevas vanuses puude majandamisel on see võimalik. Kuusiku puhul kahjustatakse aga töö käigus juurestikku ja vähene valgus ei võimalda uutel puudel peale kasvada.

Tänases lehes ilmuvas artiklis räägime sellest, et metsa juurdekasv on praegusest raiemahust suurem. Võrumaa raiemaht on 0,73 hektariga Eesti maakondade võrdluses suuruselt kuues.
Arvamus, et kõik Eesti metsad raiutakse maha, ei ole õige. Loomulikult muutuvad inimesed emotsionaalseks, kui lapsepõlvekodu metsad on ühtäkki kadunud. Asjatundjad väidavad aga vastupidi, et lähema viie kuni kümne aasta jooksul tuleb metsa raiuda oluliselt rohkem, praeguse kümne miljoni tihumeetri asemel kuni 15 miljonit.

Kindlasti on puidu kasutamine ka väga roheline tegevus. Kui me võtame palgi ja teeme sellest ehitusmaterjali, saame tootmisjääkidest rohkem energiat, kui meil selle toote valmistamiseks kulub. Tegemist on taastuvenergiaga ja positiivse mõjuga keskkonnale, mädanevad metsad on aga suured CO2 emiteerijad.

Kui metsaomanik ei raiu õigel ajal, siis metsamaterjal vananeb, mädaneb nii-öelda kännul, vabaneb CO2. Metsaomanik jääb ilma oma rahast, metsa pole väärindatud ja Eesti majandusse ei lisandu midagi sisemajanduse koguproduktina.

2015. aasta algus tõi tuntava puiduhindade languse. Kui aasta keskel hinnalangus pidurdus, siis neljandas kvartalis langesid hinnad taas. Aastataguse ajaga võrreldes on männipalgid odavnenud kaheksa protsenti ja kuusepalgid viis-kuus protsenti.

Metsomanik peab enda käest küsima: kas ja millal metsa müüa?

Kui öelda Antsla, siis teab iga eestlane ja võib-olla pooled lätlasedki, et see on Hauka laat. Veelgi enam – üpris eksimatult osatakse isegi öelda, et laat on augusti algul.

Kui aga riigi 98. sünnipäeval tuli jutuks, mitmendat korda Antslas iseseisvuspäeval pidulikult lippu heisatakse, jäi täpne vastus tulemata, sest lippu on heisatud pikki aastaid. Seda on võetud enesestmõistetava asjana. Seda ei ole kohalikud kaitseliitlased teinud nii-öelda linnukese pärast.
Nüüdisajal on nii tüütav kuulata, kuidas kõike tehakse projektide kaudu ja juba teistkordset üritusehakatist nimetatakse traditsiooniliseks ilma vähimatki häbi tundmata.

Kaitseliidu Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii on malevas tegusaim. Antsla kaitseliitlased sooritasid mehetegusid juba Vabadussõjas. Antsla malevkond moodustati 1925. aastal ning tegutses 1940. aasta suveni. Taasmoodusti aastal 1995. Alates 2002. aastast on Antsla kaitseliitlaste pealikuks legendaarne omavalitsustegelane Tiit Tõnts.

Antslas toimub pidulik lipuheiskamine iga ilmaga. Sel korral oli õhutemperatuur nulli lähedal, kuid on olnud ka nii, et Tallinnas jäetakse paraad ära, Antslas see aga toimub. Tiit Tõnts meenutab, et kord oli külmakraade ligemale 30, kuid kõik toimis ning igakordne esineja Valdur Raudvassar ei lühendanud oma kõnet ja kõik mõtted said välja öeldud.

Sel korral rõhutas Valdur Raudvassar Antslas esinedes, et 24. veebruar on Eesti kalendris kõige tähtsam päev, sest kui riiki poleks 98 aastat tagasi sel päeval loodud, oleks tekkinud palju küsitavusi …Valdur Raudvassar toonitab, et on tekkinud taas mitu küsitavust, ja meenutab, et meile on tuldud peremehetsema üle idapiiri, kuid nüüd on mureks tulijad Läänest, perekondki ei ole enam püha …

„Eesti rahvas peab olema julgem ja valitsejaile oma tahte ja mõtted välja ütlema!” ütles Valdur Raudvassar kolmapäeva hommikul Antslas. Sel hetkel paistis pilvede vahelt sinist taevast ja droonimootorite surina vahelt kostus lennukimüra.