. 
Riigikogus oli kolmapäeval esimesel lugemisel perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024, teatas sotsiaalministeerium.
"Elukalliduse tõus puudutab kõiki Eesti inimesi, mistõttu on oluline toetada lastega perede toimetulekut ja anda ka keerulisteks aegadeks kindlustunnet perelisa planeerimisel," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Siinkohal tuleb aga tõdeda, et toetustest üksi ei piisa. Perelisa planeerimisel on sama olulised kodulähedased pakutavad teenused ja keskkond, kus on turvaline lapsi kasvatada."
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Haiguslehele jäämine ähvardab minna inimesele kallimaks, kui poliitikud ei jõua kokkuleppele ja riigikogu jätab pikendamata praegu kehtiva haiguslehtede ajutise hüvitamise korra, kirjutab Postimees.
Sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Peep Peterson esitas neli nädalat tagasi valitsusele 30 miljonit eurot maksva kava, millega põlistada haiguslehtede hüvitamise ajutine kord. Koroona ajal, kui sundkorras pidid koju jääma ka terved, aga viirushaigega kokku puutunud inimesed, muudeti haiguslehtede eest maksmine inimesele soodsamaks. Kui varem alustati haiguslehe hüvitamist neljandast haiguspäevast, siis ajutiselt jäi töötaja omavastutuseks vaid esimene haiguspäev.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Lehekülg 422 / 1950
