. 
.
Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku purikaõnnetuse kahjudest ning purikad tuleb enne ohu tekkimist likvideerida, rõhutab ERGO kindlustus.
Üle Eesti sel talvel maha sadanud paks lumekiht on viimastel nädalatel temperatuuri kõikumiste tulemusel paljude majade räästaisse tekitanud hiiglaslikud jääpurikad, mis kujutavad suurt ohtu nii jalakäijatele kui ka parkivatele autodele.
„Katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. Lindiga piiramine ei vabasta võimalike õnnetuste korral maja- ega kinnistuomanikku vastutusest ega katuse hooldamise kohustusest,“ kinnitas ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid.
Inimesed, kes lasevad lumel rahulikult oma maja katusele ja purikatel räästasse koguneda ning loodavad, et võimaliku probleemi korral kannab kindlustus kõik kahjud, tasub olla tähelepanelik. Tahtliku hoolimatuse korral vastutab kahjude eest siiski iga omanik ise.
„On äärmiselt oluline, et ka jalakäijad jälgiksid, kas nende peade kohal on kõik ohutu. Jää või jäätunud lume kukkumine inimesele võib lõppeda väga raskete tagajärgedega.Lisaks on oluline, et autojuhid jälgiksid majade äärde parkides, kas katuselt võib sõidukile raske jääkamakas kukkuda ja kahju põhjustada. Sellised kahjud võivad ulatuda mitmete tuhandete eurodeni,“ lisas Orulaid.
Selleks, et sääraseid purikaõnnetusi ei juhtuks, peab ühistu või majaomanik talvisel ajal ja iseäranis temperatuurimuutuste korral olema maja hooldades väga tähelepanelik ja hoolas. Ka korteriomanikud peavad mõistma, et targem ja odavam on investeerida korralikku majahooldusse, kui hiljem kannatanutele suuri hüvitisi maksta.
Kui kahju peaks juhtuma, siis on kindlustusseltsi esindaja sõnul tähtis, et sellest saaks teavitatud politsei või Tallinnas munitsipaalpolitsei. Kindlasti on vaja olukord fikseerida, et hiljem tekkinud kahju maja omanikult sisse nõuda. „Kui teavitamine ei ole võimalik, siis tuleks enne sündmuskohalt lahkumist üles filmida või pildistada tekkindu kahju ja hoone, mille katuselt jää või lumi sõidukile kukkus,“ selgitas Orulaid.
Kui jääpurikas kukub autole ja kui autol on kaskokindlustus, siis kindlustus hüvitab auto omanikule tekkinud kahju ning esitab nõude maja omaniku vastu kindlustushüvitise ulatuses. Juhul, kui korteriühistul või maja omanikul on vastutuskindlustus olemas, siis kannab need kulutused tema vastutuskindlustuse kindlustusandja. Kui pole, tuleb kahjud ühistu rahakotist tasuda.
Majutuse ja toitlustuse lõpetab kutse- ja kõrgkoolides piisavalt õppureid, kuid nad ei lähe oma erialasele tööle või püsivad seal lühikest aega, selgus tööjõuvajaduse prognoossüsteemi OSKA tuleviku-uuringust.
Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul tunnevad ettevõtted eriti puudust kokkadest, kelneritest ja administraatoritest. „Väiksema palgaga ametitesse ongi madala töötuse korral raske töötajaid leida. Edukad on ettevõtted, kes pakuvad töötajatele sobivaid töötingimusi, koolitus- ja karjäärivõimalusi ning tunnustavad erialase väljaõppega töötajaid," lisas Uiboupin.
Uuringus tehakse kutsekoolidele ettepanek pakkuda töötavatele inimestele senisest enam paindlikke lühiajalisi kursusi, niinimetatud õpiampse, et nad saaksid töö kõrvalt väiksemate osadena erialaseid teadmisi ja oskusi või lisaeriala omandada. Nii püsivad töötajad kauem ametis ning täiendavad vajalikke oskusi.
Uuringu järgi suureneb aastani 2025 majutuse, toitlustuse ja turismi hõive kaks protsenti. Väike töökohtade arvu kasv ootab ees majutusettevõtete allüksuse juhte, administraatoreid, toateenijaid, kokkasid, giide ning aktiivtegevuste läbiviijaid. Toitlustuse lihttöö tegijate, näiteks nõudepesijate ja abikokkade järele tulevikus vajadus mõnevõrra väheneb.
Majutuses, toitlustuses ja turismis töötab umbes 28 000 töötajat. Tulenevalt töö hooajalisusest on mitmete ametite töötajate arv kõrghooajal märkimisväärselt suurem. Sagedased on lühiajalised töölepingud, sealhulgas tööampsud ja osaajaga töötamine.
OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.
OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Teisipäeval saab 107-aastaseks Eesti vanim elanik, kauaaegne Tornimäe kooli õpetaja Marta Kivi, kes praegu elab poeg Jüri juures Raplamaal Kohilas, kirjutab Meie Maa.
„Ju need head geenid on,” vastas Marta poeg Jüri küsimusele, mis on tema arvates ema vitaalsuse saladus. „Nagu ta ise ütleb, et tuleb süüa siis, kui on nälg ja kõht nõuab,” muheles ta.
Jüri märkis sünnipäeva iseloomustades, et külalisi on tulemas palju – omad lapsed ja lapselapsed, Kohila valla esindus ja veel teisigi. „Ega ju väga palju külalisi lubada saa, vanainimene väsib ära,” sõnas Jüri.
Kuidas aga Eesti üks auväärsemaid inimesi ennast vastu väärikat pidupäeva tunneb, selle kohta ütles Jüri, et ema muretseb, et kas nad suudavad ikka kõik külalised vastu võtta, kes tulemas on. Mõned päevad tagasi kimbutas Martat ka viirus, kuid see on õnneks taandunud. „Nii et tervis on tal praegu igati klaar,” kinnitas Jüri, kelle sõnul on emal Saaremaa ikka südames. Oma poja Jüri juurde kolis Marta 2001. aastal.
Vitaalse vanaproua lemmiktegevus on ajalehtede lugemine ja ristsõnade lahendamine ning ka Saaremaa uudistega on ta kogu aeg kursis.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega vähendatakse erihoolekandeteenustele saamisega kaasnevat bürokraatiat ja võimaldatakse suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust.
„Edaspidi saavad päeva- ja nädalahoiteenust kasutada lisaks raske ja sügava intellektihäirega inimestele ka mõõduka intellektihäirega inimesed, kes vajavad väga palju järelevalvet ja tegevusjuhendaja kõrvalabi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Oleme saanud tagasisidet olukordadest, kus sellist teenust vajab ka mõni mõõduka intellektihäirega inimene. Oleme 2019. aastaks planeerinud teenusele lisaraha ja laiendame teenusele saajate ringi. Lisaks muutub 1. aprillist kehtetuks nõue esitada erihoolekandeteenusele saamiseks psühhiaatri või rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnang või rehabilitatsiooniplaan. Edaspidi hakkavad kõige sellega tegelema sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad.“
„Oleme võtnud eesmärgiks arendada paindlikke teenuseid, mis võimaldavad inimesel jääda elama oma koju. Päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumine parandab oluliselt sihtrühma toimetulekut ja vähendab lähedaste hoolduskoormust,“ ütles minister Iva.
Eesti Psühhiaatrite Selts on ministeeriumile esitanud seisukoha, et inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja kestuse üle võiks otsustada sotsiaalvaldkonna spetsialist, mitte psühhiaater. „Praegu kehtib olukord, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks minema alustuseks psühhiaatri juurde. See on inimese jaoks ajakulu ja psühhiaatri jaoks lisakoormus. Selle ülesande andmine sotsiaalkindlustusametile vähendab psühhiaatrite koormust ja inimesel on võimalik kiiremini vajalikule teenusele saada,“ lisas minister.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli möödunud aasta lõpu seisuga Eestis täisealisi mõõduka intellektihäirega inimesi kokku 2088. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eelarve 2019. aastal on kokku 3 380 000 eurot.
Tänavustel riigikogu valimistel on hääleõiguslikke inimesi kokku 958 571
Tänavustel riigikogu valimistel on hääleõiguslikke inimesi 958 571, nende seas on 77 881 alaliselt välisriikides elavat Eesti kodanikku, kelle valimisringkond on määratud, edastas siseministeerium.
Maakondade kaupa on kõige rohkem valijaid Harjumaal, kus on 372 618 valijat, sealhulgas Tallinna 266 044 valijat. Tartumaal on 109 445 valijat, sealhulgas Tartu linna 66 816 valijat. Pärnumaal on valijaid 66 289 ja Ida-Virumaal 56 671. Kõige vähem on hääleõiguslikke kodanikke Hiiumaal ja Läänemaal, vastavalt 8024 ja 15 620.
Eestis elavatele valijatele hakkab riik alates teisipäevast saatma valijakaarte, millel on info valimise aja ja koha kohta. Hiljemalt järgmise nädala alguses peaksid need olema valijatele kohale jõudnud. Välisriikides elavad valijad on valijakaardi juba saanud.
Tänavu saavad paberivaba valijakaardi oma e-postkasti 312 000 valijat, kellel on @eesti.ee e-posti aadress suunatud igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Ülejäänud saavad valijakaardi paberil.
„Nii nagu ka eelmistel kohalikel valimistel 2017. aastal, on kõik ühel aadressil elavad valijad kantud ühele valijakaardile,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. „Seega kui ühes majapidamises elab näiteks neli valijat, siis võib olla ka nii, et kahele neist tuleb posti teel üks valijakaart ja kaks saavad valijakaardi elektroonselt oma e-posti aadressile,“ lisas Pungas.
Oma valijakaardi andmeid on võimalik vaadata ka riigiportaalis eesti.ee. Valijakaarti ei ole vaja valima minnes kaasa võtta.
Kuna paberil valijakaart saadetakse kõigile rahvastikuregistri andmetel ühel aadressil elavatele valijatele ühine, võib juhtuda et valijakaardile on kantud ka inimesi, kes enam sel aadressil ei ela , nagu näiteks endised üürnikud. Sellisel juhul on võimalik ruumi omanikul pöörduda valla- või linnavalitsuse poole ja taotleda nende inimeste aadressi muutmist.
Eestis elavatele valijatele määrati valimisjaoskond nende aadressiandmete alusel, mis olid rahvastikuregistris 1. veebruari seisuga. Kui inimesel üldse puuduvad elukoha andmed rahvastikuregistris ja teda ei ole sel põhjusel valijate nimekirjas, ei ole võimalik hääletusel osaleda. Et oma hääl siiski anda, tuleb oma elukoht kiiresti kohaliku omavalitsuse poole pöördudes registreerida. Seda on võimalik teha ka riigiportaalis eesti.ee.
Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil. E-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes algavad 21. veebruaril ja eelhääletamine kõikides jaoskondades 25. veebruaril.
Lehekülg 8 / 1771
