See, kas elu on hea või halb, oleneb, kust otsast vaadata. Välismaalt paistab elu Eestis igati tore, samas Eestist vaadates tundub, et ainult välismaal on hea.

Saksamaalt Eestisse kolinud noorte, Lennart v. Molleri ja Henriette’i Keuffeli kogemus näitab, et Eestis on võimalik ära elada küll, eriti veel noortel inimestel. Nii nagu igal pool, tuleb lihtsalt elu ja tegevused korralikult läbi mõelda.

Paljuski on eestlased Eestimaal oma harjumuste ja samuti mugavuse orjad. Ollakse harjunud ühe teatud eluviisi ja tegevusega, samas kui veidi oma elu muutes on võimalik palju paremini hakkama saada. Teinekord on vaja oma harjumuste muutmiseks pilku väljastpoolt, nii-öelda uut ja värsket lähenemist.

Saksamaalt vaadates on Eesti lausa paradiis. Siin on ruumi elada ja õhku hingata. Eesti pole nii ülerahvastatud nagu teised Euroopa riigid ja keskused. Samas on siin piisavalt päikest ja niiskust, et tegeleda põllumajandusliku tootmisega. Eestis on hulgaliselt heinamaid ja näiteks karjakasvatuselt on Eesti üks ideaalsemaid paiku terves Euroopas. Seda on hinnatud juba aastasadu, näiteks sadakond aastat tagasi oli Euroopas eriti hinnatud Eesti karjamaadel rohtu söönud lehmade piimast tehtud või.

Need, kes karjakasvatusega ei viitsi tegeleda, saavad kasvama panna energiavõsa. Energiahind kasvab praegu iga päevaga ja juba mõni hektar maad tagab pere ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku. Kui oma perele kasvatada lisaks vajalikke toiduaineid ja kütta elumaja omaenda maal kasvanud puiduga, siis on energiavõsa müügist saadud raha puhas tulu. Näiteks Võru Soojuse ostnud Saksa firma Danpower GmbH kavatseb Võrru rajada elektri ja sooja koostootmisjaama ning sellega seoses suureneb nii puidu vajadus kui ka tõuseb puidu hind. Elektrituru avanedes on võimalik Võrust omakorda müüa elektrit üle kogu Euroopa, isegi Saksamaale, kui selleks vajadus peaks olema. Nii saab põhimõtteliselt iga talunik oma toodangut lihtsa vaevaga eksportida. Pole midagi lihtsamat, kui võsa kasvama panna ja eestimaist kaunist loodust nautida.