MAAKOOL • Maagümnaasiumitel ei ole just hea maine. Millegipärast kiputakse arvama, et seal õppijatel on vähe ambitsioone ja ülikooli väikesest koolist ei pääse.

Vastseliina gümnaasiumi puhul see kuvand paika ei pea – sel aastal 77. koha saavutanud kool on riigieksamite edetabelis iga aastaga tõusnud. Viimaste riigieksamite tulemuste järgi on tegu ühe Võrumaa tugevama keskkooliga.

Koolide pingeritta seadmist on palju kirutud, kuid Vastseliina gümnaasium paistab tugevate õpetajate poolest silma ka väljaspool eksamiperioodi.

Tänavu omandas kooli keemiaõpetaja Irja Helm doktorikraadi. Vastseliina direktor ja füüsikaõpetaja Neeme Lumi valiti septembri alguses üheks Võrumaa aasta õpetajaks ning tema õpib samuti doktorantuuris.

Gümnaasiumiosa tagab õpetajatele piisava koormuse

Maapiirkonna koolides on tavaliselt palju nii-öelda üheksa ametiga õpetajaid, kes annavad mitut väga erinevat ainet. Näiteks loodusainete õpetaja võib ühtlasi õpetada ka keeli. Vastseliinas esineb sellist nähtust veel suhteliselt vähe.

„See on ainult tänu sellele, et gümnaasiumiaste on olemas. Kui see kaoks, siis õpetajate koormus kohe langeks,” ütleb Lumi. „Samamoodi nagu pesuvahend, mis on mõeldud kõigeks, aga lõpuks ei pese midagi, ei saa ka õpetaja kõiki aineid üksi õpetada,” lisab ta.

Kooli tugev tase on seda kiitusväärsem, et gümnaasiumiastmesse õpilaste vastu võtmisel ei saa Vastseliina olla väga valiv. Sel sügisel alustas kümnendas klassis 15 noort, kokku on keskkooliõpilasi 63.

„Oleme edu saavutanud läbi pideva abi ja töö,” ütleb õppealajuhataja Küllike Nagel. Õpilastele pakutakse konsultatsioone nii õpiabina kui ka eksamiteks valmistumiseks. „Me oleme vastu võtnud keskpäraste võimetega noori, kes oleksid võib-olla liitgümnaasiumi ukse taha jäetud. Läbi konsultatsioonide saavad nad jalad alla,” ütleb Neeme Lumi. „Nii mõnigi neist on lõpuks ülikooligi läinud,” lisab Küllike Nagel.

Oma põhikoolilõpetajate seas ollakse populaarsed

Vastseliina käib igal kevadel lähiümbruskonna koolides oma gümnaasiumi tutvustamas. Sel aastal tuli mujalt kümnendasse klassi viis õpilast. Õppealajuhataja sõnul on olnud aastaid, kus mujalt tulijaid on rohkem, kuid mõnikord on neid olnud ka vähem.

„Aastaid tagasi läksid paljud meie enda põhikoolilõpetajad Võrru, aga siis tulid meil head eksamitulemused ja nüüd jäädakse meile rohkem,” ütleb Küllike Nagel. „Kui minnakse, siis pigem Tartusse. Oma õpilaste seas oleme populaarsed,” lisab Neeme Lumi.

Kevadel käis Vastseliina gümnaasium esimest korda end tutvustamas ka Võru linna koolides. „Senini ei ole töö linna suunas vilja kandnud. Nagu jõge ei saa teistpidi voolama panna, on meilgi väga raske kedagi Võrust Vastseliinasse meelitada,” tõdeb Lumi.

Kord juba ära läinud inimesi on keeruline maale tagasi tuua. Lõpuks taandub küsimus ikkagi regionaalpoliitikale. „Minu seisukoht on, et piirkondades peaks säilima keskhariduse andmine, kui tahame, et rahvast säiliks ka linnadest väljaspool,” ütleb Neeme Lumi.

Lõpetuseks väike üleskutse: kuu aja pärast, 20. oktoobril ootab Vastseliina gümnaasium vilistlasi kooli 65. juubelit tähistama.