Igas valdkonnas kipub olema nii, et paremaks ning meeldivamaks püüeldakse alles siis kui konkurent kuklasse hingab või keegi endasarnane millegi ootamatult positiivsega üllatab. Keegi ei soovi olla kehvem, kuid keegi ei soovi enamasti ka ülemäära palju lahkesti ära anda või boonuseid jagada.
Nii on ka kaubanduses, kus konkurents sunnib nii mõnegi müüja või tootja käpuli. Ideaalis müüks ettevõtted oma toodangut kümme korda vähem ja kümme korda kallimalt. Nii on tööd vähem ning väiksemast kogusest saadud tulu on sama suur kui suurest kogusest, mis omakorda nõuab aga rohkem vaeva. Õnneks on turul ka neid, kes sunnivad nii ennast kui ka teisi mugavast mugavustsoonist vastumeelselt väljuma.
Olles turul uus on tarvis enne vana rasva peal elama asumist endale teed sillutada. Nii on võimalus ammu turul olnud ja enda kvaliteeti tõestanud kaubamärkidel suuremaid summasid sisse nõuda ning iga eset suurema marginaaliga soovijatele maha parseldada. Küll aga ei saa seda teha esimestest sammudest peale.
Sama kehtib ka toidukaupade puhul. Uus kett turul või vähemasti uuena kindlas piirkonnas tahab harjumist. Inimene on sageli harjumuse ori ning see omakorda sunnib uustulnukaid võimlema, mis omakorda sunnib jalad kõhu alt välja võtma turul juba kindlalt paigal seisjaid.
Lidli jõuline sisenemine Lätti on valla päästnud banaanisõja. Selleks, et kuidagi veenda skeptilist põhjamaa rahvast enda kauplusi väisama peab sisenemine olema piisavalt kõmuline, kuid omajagu soe. Lidl on oma trumbiks valinud banaanid müües neid kilohinnaga 39 senti. Eestis vaatab hetkel puuviljalettidelt vastu umbes üheeurone banaanikilo hind. Kuigi sellele, et eestlased peale alkoholiturismi ka banaaniturismi harrastama hakkavad ei saa veel loota, on kohalike kaupmeeste jaoks asi tõsine.
Nii on sunnitud ka teised kaupluseketid Lätis banaanihinna alla tooma, kartes, et inimene kinnistab soodsa banaanivaru ostu enda meeltesse ja harjubki seetõttu turu uut tulijat väisama. Taoline hinnasõda näitab ära ka igaühe positsiooni turul. Ka eestlased valmistuvad selleks ajaks, mil banaanisõda ei ole ainult piiritagune probleem. Õnneks on ka neid, kes kindlakäeliselt on otsustanud sõjatandrilt lahkuda, provokatsioonidega mitte kaasa minna ning loodavad oma senise edu jätkumisele olenemata uutest tulijatest ning ajutistest ekstrasoodustustest.
