ARVAMUS

Hiljuti jõudis avalikkuse ette uudis koolidest, mis on ekspertiisi järel hinnatud tuleohtlikeks. Küsimus kerkib paratamatult: kas siin pole tegu kõige elementaarsema investeeringuvajadusega? Kui lapsed ja õpetajad viibivad iga päev hoonetes, mille ohutuses ei olda kindel, siis millest üldse veel rääkida? 

On selge, et raha ei kasva kellelgi puu otsas. Ei inimestel, riigil ega ka kohalikel omavalitsustel. Igaühel on rahakott, mille sisu tuleb mõistusega kasutada. Nii nagu lihtinimesedki seisavad ka riik ja omavalitsused igal aastal valikute ees, kuhu eraldada piiratud ressursse. Investeeringuid vajavad nii teed, kergliiklusteed, koolid, kultuurimajad kui ka digilahendused. Prioriteetide seadmise loogika kipub sageli hägustuma. Kas kergliiklustee rajatakse sinna, kus on reaalne liikluskoormus ja turvarisk, või sinna, kus on parasjagu mugavam ja muus mõttes vajalikum? Ei saa alahinnata ühtki piirkonda, sest igal pool on liiklejaid. Kui aga peab valima, kas siis on võitjateks need, kellel kõige kõvem hääl, kõige vettpidavamad argumendid või hoopis miskit muud?

Tuleohtlik koolimaja ja mugav kergliiklustee ei ole loomulikult võrreldavad kulud. Mõlemad on vajalikud, ent ühiskond peab endale tunnistama, et kõike korraga ei saa. Kui ohutus on kaalul, ei tohiks alternatiivseid valikuid üldse tekkida. Teisalt on turvalisus oluline nii liikluses kui ka tuleohutuses. Igal juhul peab paraku tunnistama, et enne valimisi tundub investeeringute tempo kiirenevat justkui võidujooksu pärast. Tee saab tehtud, park asfalteeritud, pink värvitud, sest oluline on näidata kättesaadavat tulemust, isegi kui tegelik vajadus on mujal. See on klassikaline võidujooks, kus fookus võib libiseda sisulistelt otsustelt kõrvalistele sümbolitele. Teisalt on alati öeldud, et kui tervet ei jõua, siis tee pool. Kuidas aga on keerulisemate probleemide ja murekohtadega? Kui keerulisemale probleemile esmajoones lahendust ei terenda, kas siis lihtsama murekoha läbinärimine on parem kui mitte midagi?

Kõik on uus septembrikuus. Varem sügistalvisel perioodil kolmel korral nädalas ilmunud leht hakkab ilmuma aasta läbi kahel korral nädalas. Muudatus ei tähenda aga kaotust lugejale. Vastupidi, sisumaht jääb täpselt samaks, kokku 28 lehekülge nädalas nagu seni kolme numbri puhul.

Siiani toimetasime T, N ja L rütmis 8 + 8 + 12 lehekülge. Nüüd hakkame ilmuma formaadis T ja R 12 + 16 lehekülge. Nii ei vähene ei teemade käsitlus ega kajastuse ulatus. Suvekuudel oleme juba proovinud kahe numbri rütmi. Siis jäi lehe maht 24 leheküljele, mis oli justkui kuldne kesktee suvise kergema ja sügisese täismahu vahel. Nüüd liigume edasi kahe püsiva ja jätkusuutlikuma ilmumiskorra juurde, mis toovad lugeja lauale või nutiseadmesse samas mahus sisu kui kolme ilmumiskorra puhul. Kahel korral nädalas ilmumine annab rohkem aega lehte rahulikult nautida. Teisipäevane ja reedene number püsivad kauem laual, võimaldades süveneda artiklitesse, lugeda terve loo korraga ja võtta aega, et kaasa mõelda või lihtsalt mõnusalt lehitseda ja aeg-ajalt silmi puhata. Oluline on see, et kõik, mida lugeja hindab, jääb alles: kohalikud uudislood, meie oma inimeste tegemised, kohalik ettevõtlus ja palju muud.

Ajalehe tegemine, nii nagu kõik siin ilmas, on praegu kallim kui kunagi varem. Trükitooraine, kerkinud käibemaks ja muud kulud on teinud pöörde mitte just ettevõtjale soodsas suunas. Samuti on tõusnud kojukande hind, eriti nädalavahetustel. See on praktika, millega kogu meediaturg praegu silmitsi seisab. Seetõttu oleme otsustanud olla sammu võrra ees ning laupäevase kojukande lõpetada, et tagada väljaande kestlikkus ning samal ajal säilitada kogu sisu mahus ja kvaliteedis.

Lugeja jaoks tähendab see tegelikult väga vähe muutust, sest sisu jääb samaks, lehekülgede maht püsib 28 lehekülje juures nädalas ja kaks korda nädalas ilmumine annab isegi rohkem aega süvenemiseks. Võrumaa Teataja jääb kindlalt oma põhirolli juurde, milleks on olla kohaliku elu peegel ja kaaslane, nüüd lihtsalt uues, igas mõttes kestlikumas rütmis.

Riik plaanib keelata alla kümneaastastel kergliikuritega sõidu

18.11.2025

E-kaubanduse tipphooaeg tõi topeltpakimahud

18.11.2025

Kelmid petsid nädalaga inimestelt välja üle 600 000 euro

17.11.2025 2 kommentaari

98 protsenti karuputke tõrjest on tänavu edukalt läbi viidud

17.11.2025

More from this category