ARVAMUS

Enne jaanipäeva, kui Eesti oli Lõuna-Euroopast saabuva kuumalaine ootuses, jäi tähelepanuta, et meil oli tavaline 15kraadine kevadilm. Kuumalaine kohale jõudes tõusis temperatuur 28 kraadini, mis oli mõnusalt soe, kui äikese-eelne leitsak välja arvata. Ka 25kraadine ilm on mõnusalt soe, kui on tuulevaikne.

Tänu vihmale ja soojale on looduse rohelus tänavu eriti lopsakas. Suvi on täiega kohal, laseb päikesel paista, veel soojeneda, viljadel valmida ja teeb tuju heaks. Varbaid saab liigutada lahtistes jalatsites, vähem ja õhemaid riideid kanda.

Kõik ei saa suvel puhata, osad pevad ka tööd tegema. Varem, kui enamus eestlastest maal taludes elasid, rabati suviti välitööd teha. Tööd rippusidki soojast ilmast, pikast ja valgest päevast, mida kasutati maksimaalselt ära. Õhtul pesti tolm ja higi maha, pandi puhtad riided selga, käidi külakiigel ja ehal. Hommikul vara mindi uuesti tööle, hea, kui vahepeal sõba silmale saadi.

Talvel tegid mehed metsa, muu oli ootel, kuniks maa külmunud ja lume all. Naised tegelesid näputööga, kuniks lühike päevavalgus seda võimaldas. Tubases õdususes ja hämaruses poeti varakult põhku, jutustati tondilugusid, tehti sugu ja magati ennast korralikult välja suviseks töörabamiseks.

Üle sajandi tagasi toodi Eestisse Lõuna-Euroopast uus mood nimega suvepuhkus ning rajati esimesed kuurordid Narva-Jõesuusse, Haapsallu ja Pärnusse. Enamus eestlasi elab nüüd linnades, välitööd on kõvasti vähemaks jäänud ja eestlaste elukombed on muutunud. Nüüd rabame sügistalvisel viiruste tipphooajal tööd nii, et veri ninast väljas, aga suvel soovime hoopis puhata.

Mitte midagi teha või heal juhul teha neid töid, mis talvise töörabamise tõttu tegemata on jäänud või mida ainult suviti teha saab. Hea, kui puhkuse lõpuks kõik tööd tehtud saavad. Selline keset päeva ja kuude kaupa siesta pidamine ongi meile tulnud Lõuna-Euroopast, kus see on loomulik ellujäämisvajadus, sest päeval on liiga palav, et ennast liigutada. Meile oli see esiti uus mood, mis hiljem on elustiili harjumuseks kujunenud.

Eesti kuumus on Lõuna-Euroopaga võrreldes meeldiv ja soe suveilm, mida nautida. Hoolimata sellest, kas töötame või puhkame, on suvel teine elurütm kui talvel.

Võrumaa Teataja pakub suvel vähem kiiret uudistevoogu, rohkem rahulikku lugemist ja arvamusi.

Ilusat suve ja head lugemist!

Sageli arvatakse, et suured teod sünnivad suurtes linnades, suurte eelarvete ja arvukate inimeste toel. Tegelik elu näitab aga midagi hoopis muud. Just väikestes kogukondades on inimesed üksteisele lähemal, ühine eesmärk puudutab isiklikumalt ning edu või ebaedu jagatakse ühiselt. Sellest sünnivadki suured asjad. Viimaste nädalate jooksul on selle ilmekaks näiteks olnud Värska kogukond. Üleriigilises välijõusaali rajamise kampaanias saavutati auväärne teine koht ning koguti üle kuue tuhande toetushääle. Võit jäi küll napilt saamata, kuid tegelikult ei mõõdeta sellise ettevõtmise väärtust ainult esikohaga. Tõeline võit peitus hoopis selles, kuidas inimesed ühise eesmärgi nimel tegutsema asusid. Sotsiaalmeedias jagati üleskutseid, kirjutati tuttavatele, räägiti töökaaslastele ja sugulastele. Iga hääl luges ning iga toetaja tundis, et saab anda oma panuse kodukoha heaks. See oli ehe näide sellest, kuidas kogukond suudab ühise eesmärgi nimel koonduda.

Sama kõnekas oli ka Võrumaa laiem ühtehoidmine. Kampaanias osales ka Võru linn, kuid kui sai selgeks, et maakonna teine finalist enam kõrgeimate kohtade nimel ei konkureeri, ei hakatud omavahel võistlema ega kibestuma. Vastupidi,    jõud ühendati ning toetati seda videot, millel oli veel reaalne võimalus võidule pretendeerida. Selline küps ja tark koostöö ei ole iseenesestmõistetav, vaid see näitab, et mõistetakse suuremat pilti, sest võidab kogu piirkond, kui võidab üks kogukond.

Täpselt samasugust ühtekuuluvust võis kogeda ka reedel Rõuge vallas toimunud hoovimüügil. Loomulikult vahetasid omanikku vanad raamatud, mänguasjad, tööriistad ja kodutarbed, kuid paljude jaoks ei olnud ostlemine päeva peamine eesmärk. Mindi hoopis tuttavasse õue, vanasse kodukohta või naabri juurde. Kohtuti inimestega, keda pole ammu nähtud, meenutati möödunud aegu, uuriti, kuidas kellelgi läheb ning tunti rõõmu lihtsalt koos olemisest.

Võib-olla ei saanud Värska seekord välijõusaali. Võib-olla jäi mõni eesmärk täitmata. Kuid saavutati midagi märksa olulisemat ehk kinnitati teadmist, et koos suudetakse liigutada mägesid.

Väikese kogukonna suurim tugevus ei peitu inimeste arvus, vaid nende valmisolekus üksteise kõrval seista. Just sealt saavad alguse ettevõtmised, mis panevad märkama kogu Eestit. Ning see on võit, mida ükski edetabel ei suuda täielikult mõõta.