Pakend on saanud tänapäeva inimese jaoks peaaegu sümboliks kõigele sellele, mis keskkonda koormab.
Mõni aasta tagasi tundus täiesti uskumatu mõte, et laadale või festivalile minnes tuleb kohapeal söödud joogi- ja toidunõud pärast pandiraha eest tagastada. Paljud pidasid seda ebamugavaks, liigseks bürokraatiaks või lausa võimatuks. Ometi on sellest saanud uus normaalsus. Inimene harjub hämmastavalt kiiresti.
Sama küsimus kerkib nüüd poelettide ees. Miks on kurk kiles? Miks pannakse paprika eraldi kilekotti?
Esmapilgul näib see tõepoolest mõttetu raiskamisena. Kui eesmärk on vähendada plasti hulka, siis tundub loogiline kõik üleliigne pakend lihtsalt ära jätta. Aga kas tegelikkus on nii mustvalge?
Pakend ei ole alati pelgalt prügi. Sageli täidab see väga konkreetset ülesannet. Näiteks kaitseb toodet, pikendab selle säilivusaega ja aitab vähendada toiduraiskamist.
Kui kurk koosneb peamiselt veest, siis õhuke kile aeglustab niiskuse aurustumist sedavõrd, et köögivili säilib päevade asemel nädalaid.
Tootja jaoks ei teki probleem põllul, vaid pikas tarneahelas, kus kaup liigub esmalt lattu ja alles seejärel poodi. Kui pakend eemaldada, võib riknemine hüppeliselt suureneda ning tulemuseks pole mitte väiksem keskkonnajalajälg, vaid rohkem äravisatud toitu ja kõrgemad hinnad.
See ei tähenda, et iga kilekott või plastkarp oleks õigustatud. Kindlasti leidub pakendeid, mille vajalikkus on küsitav ning tootjad ja kaupmehed peavad otsima nutikamaid lahendusi.
Kuid sama ohtlik on teha otsuseid loosungite, mitte teaduspõhiste hinnangute järgi. Kui plastijäätmete vähendamine toob kaasa kümnete protsentide võrra suurema toiduraiskamise, pole võit enam sugugi nii selge.
Keskkonnasääst ei sünni ainult pakendite arvu lugedes. Sama oluline on vaadata kogu toote elukaart ehk kui palju kulub toote kasvatamiseks vett, energiat ja tööjõudu ning mis juhtub siis, kui toit enne tarbijani jõudmist rikneb.
Mõnikord võib gramm plasti päästa sadu gramme toitu. Ka see on keskkonnakaitse.
Pakendite vähendamise teel tuleb kindlasti edasi liikuda, kuid targalt. Eesmärk ei tohiks olla pakend iga hinna eest kaotada, vaid leida lahendus, mis vähendab ühtaegu nii jäätmeid kui ka toiduraiskamist.
Mõnikord tähendab see korduskasutust, mõnikord uusi materjale ning mõnikord ka seda, et õhuke kile ümber kurgi on väiksem probleem kui riknenud köögivili prügikastis.
