. 
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) sõlmis ehitus- ja projekteerimislepingu AS TREV-2 Grupiga uue tee ehituseks Võru ja Rõuge valda; riigikaitselise tee eesmärgiks on tagada kaitseväele ja kaitseliidule ohutu ning parem ligipääs Tsiatsungõlmaa lasketiiruni, kus on alustatud täiendava taristu rajamist.
Teed planeeritakse Võru ja Rõuge valda, Võru–Mõniste–Valga ja Sõmerpalu–Mustahamba riigimaanteede ühendamiseks. Ehitatavaid teid on ligikaudu kümme kilomeetrit, mille hulgas on nii mahasõite, ristmikke kui ka ühendusteid. Uue tee projekteerimise- ning ehituse kogumaht on ligikaudu 4 miljonit eurot, teatas RKIK.
"Esmane ning kiireim vajadus on luua uus tee Tsiatsungõlmaa lasketiiruni, kus lähiajal alustatakse täiendava taristu ehitust. Uus tee on oluline, et väljaõppel olevatel üksustel oleks parem ning ohutum juurdepääs Tsiatsungõlmaale rajatava harjutusvälja teeninduslinnakuni ning sealt edasi tänasele harjutusväljale ilma teisi avalikke riigimaanteid kasutamata," ütles RKIK-i harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.
Märtsis alustas kaitseinvesteeringute keskus ettevalmistustöödega täiendava taristu ehitamiseks Tsiatsungõlmaa lasketiiru kõrvale. Esmased olmetingimused luuakse hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Lasketiiru kõrvale rajatakse täiendavad majutushooned, universaalhallid ja teedevõrgustik koos väliskommunikatsioonidega.
Planeeritud teed käsitletakse riigikaitselise teena ning tee trass paikneb riigimaal. Ehitustööde eel alustatakse vastavate teekoridoride raadamist. Uue tee valmimise tähtaeg on 2024. aasta suvel.
Alates 1. aprillist jõustub seadusemuudatus, millega Eesti Haigekassa nimetatakse ümber tervisekassaks.
Uus nimi rõhutab senisest enam asutuse tegevuse lõppeesmärki, milleks on inimeste tervise hoidmine ja taastamine, mitte vaid raviarvete tasumine. Tervisekassa põhirolliks tervishoius jääb endiselt tervishoiuteenuste rahastamise kaudu inimestele võimalikult kvaliteetse abi pakkumine.
Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul ei tähenda uus nimi asutuse põhirolli muutust Eesti tervishoiu tervikpildis. „Tervisekassa on jätkuvalt solidaarse tervishoiu rahastamise kese ja hoidja, kes peab hoolitsema selle eest, et inimesed saavad vajalikku abi, sõltumata oma rahakoti paksusest ja et avaliku maksuraha eest saadav abi oleks võimalikult hea,“ ütles Peterson. „Tervisekassa käes on väga võimas mõjutusvahend ja töövahend – viis, kuidas ja mille eest Tervisekassa tasub ning kassasse kogunev andmestik. Neid tuleb rohkem kasutada, et saavutada inimese jaoks parimat tervisetulemusest.“
„Uus nimi võtab paremini arvesse viimase viie aasta jooksul lisandunud ülesandeid nakkushaiguste tõrjes, teenuste pakkumisel ravikindlustamata inimestele, aga ka suurenenud rolli perearstiabi korraldamisel ning rõhuasetust terviseprobleemide varasele avastamisele ja tervisekahju ennetamisele,“ ütles tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane. „Tervisekassa ei ole passiivne raviarvete maksja, vaid toetab tervishoiuteenuste osutamist inimese vaates terviklikult, väärtustades tervisetulemust. Paremaid tervisetulemusi aitavad saavutada vajaliku abi kättesaadavus, raviteenuste integreeritus ning toimiv koostöö ja infovahetus nii tervishoiuvaldkonna sees kui ka sotsiaalvaldkonnaga.“
Eesti Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille põhifunktsioon oli asutamise ajal solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele.
Praeguseks on asutus saanud ülesandeid juurde, vastutades ka ravikindlustusega hõlmamata inimeste vältimatu abi ja rahvatervise kaitsega seotud vajalike teenuste eest. Eesti Haigekassasse on viidud üle rahvatervishoiu ülesandeid nagu nakkushaiguste tõrjeks ja kontrolliks vajalike ravimite hanked, vaktsiinihanked, vaktsiinikahjude hüvitamine ja ka vastutus perearstiabi korralduse eest.
Muutunud ülesannetega seoses oli asjakohane ka Eesti Haigekassa juriidilise nime muutus Tervisekassaks, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist, mitte vaid raviarvete maksmist.
Lehekülg 297 / 1950
