Menu

Viru Prospekt - Kui liiga sageli Venemaa vahet käid, langed kahtluse alla

Piiriületajaid ei kiusata mitte ainult Kagu-Eestis – ka Narva bensiinivedajatel „keerati hapnik kinni”.				                               Foto: VIRU PROSPEKTI ARHIIVPIIR • Suvel kontrollis maksu- ja tolliamet (MTA) Narva piiripunktis neid autojuhte, kes ületasid piiri eriti tihti. Kui seadusega lubatust rohkem bensiini kaasas oli, tuli tasuda aktsiisimaksu. Inimesed olid sellest muidugi ärevil ja pahased. Pärast silmapaistva mahuga bensiinipaakidega veoautode ulatuslikku kontrolli pöörasid ametnikud näo sõiduautode poole.

Maksuamet: osa inimestest ei ole huvitatud endale töökoha otsimisest

Juba juulis pöördus õiguskantsler Indrek Teder rahandusminister Jürgen Ligi poole, paludes selgitust Koidula ja Luhamaa piiripunkte läbivate juhtide kontrollimise ning aktsiisi maksustamise küsimustes. Just sealt hakkasid õiguskantslerile tulema kaebused.

Augusti lõpus saatis rahandusminister õiguskantslerile kirja maksuameti selgituste ja olukorra ülevaatega. Selles dokumendis on mõned maksuameti tehtud huvitavad järeldused, mis põhjendavad piiri- ja tollipunktides tugevdatud kontrolli. Nende hulgas on ka punkt, et piirialade elanikud ei ole huvitatud tööotsingutest, sest neil on lihtsam ära elada salakaubaveost, tuues Venemaalt mitu korda odavamaid kaupu ja müües neid Eestis edasi.

„Aktsiisikaupadest tuuakse üle piiri nii tubakatooteid, alkoholi kui kütust, sest need on Venemaal oluliselt odavamad. Sigarettide puhul võib hinnavahe olla näiteks neljakordne, kütus maksab ligikaudu poole vähem kui Eestis. Maksuhalduri (maksu- ja tolliameti – toim) hinnangul toovad reisijad suure osa aktsiisikaubast ärilisel eesmärgil, mistõttu jõuab Eestis tarbimisse suurtes kogustes vene päritolu aktsiisikaupu. Sellise aktsiisikauba müümine kehtestatud regulatsioone eirates on ebaseaduslik majandustegevus. Lubamatuks tuleb lugeda sellise majandustegevuse käsitlemist kui riigi poolt aktsepteeritavat „sotsiaalabi vormi”, mida meedias nii mitmelgi juhul on sellisena kujutatud,” seisis kirjas.

Veel tõdeti rahandusministri vastuses: „Kujunenud olukord on mitmeti taunimisväärne – pikenenud on piirijärjekorrad ja raskendatud normaalne kaubavahetus ning ka turism. Piirikaubandus on välja suretanud osa kohalikust legaalsest ettevõtlusest. Seega riivab kujunenud olukord oluliselt seadusekuulekate ettevõtjate huve, sest näiteks Narvas on Eesti aktsiisiga maksustatud kaupade müük oluliselt väiksem kui mujal Eestis. On mõeldamatu, et seaduskuulekad ettevõtjad oleksid võimelised püsivalt tegutsema ebaausas konkurentsiolukorras. Seetõttu peab riik rakendama meetmeid, mis muudaksid reisijate poolt sissetoodavate aktsiisikaupadega äritsemise olulisemalt raskemaks, kui see on praegu.”

Samal ajal vürtsitatakse lugusid sõiduautode kontrollimisest kuulujuttude ja liialdustega.
Kui keegi ei ole tolliametnike tööga rahul, võib pöörduda kaebusega maksu- ja tolliameti peadirektori poole, tegi ettepaneku ameti Narva tollipunkti juhataja Virgo Treinbuk. Ta rõhutas, et kui piiri ületavale juhile sellisel tasemel lahendus ei meeldi, on alati võimalik kohtu poole pöörduda.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kaia-Liisa Kallas selgitas kontrolli piiril nii, et kui inimene sõidab Venemaale harva ning ta ei lähe sinna bensiini ostmise eesmärgil, pole tollil alust teda kontrollida. Kontroll puudutab sagedasi sõitjaid. Juba pikka aega kehtib seadus, mille järgi maksustatakse aktsiisiga kogu Eestisse sisse veetav kütus. Aktsiisi maksmisest vabastatakse need, kes käivad Venemaal juhuslikult ja kellel on paagis nii palju kütust, et sihtkohta jõuda. Ülejäänud juhtudel pole oluline, kas inimene ostis kütust äri tegemiseks või oma tarbeks, ta peab seadusega ette nähtud aktsiisi maksma. Need nõuded ei laiene neile, kes tulevad Eestisse Venemaalt, vaid ainult Euroopa Liidu kodanikele.

Aktsiisivabalt sihtkohta

Narvalane Sergei töötab Kohtla-Järvel ja käib Venemaal paar korda kuus, kuid ta jäi tolliametnikele silma hoolimata sellest, et tema autol on tavaline bensiinipaak. Noormees pidi aktsiisi maksma 68 eurosenti liitrilt. Maksuvabaks miinimumiks jäeti talle ainult kümme liitrit, justkui oleks see vajalik selleks, et jõuda töökohta Kohtla-Järvel. Arvestades suurt töötuse taset Ida-Virumaal (töötukassa andmetel oli seal septembris registreeritud töötuid 14 protsenti tööealistest elanikest – toim) valikuvõimalust ei ole. Noormehel tuleb tööle sõita iga päev, kuid kütusele kuluv raha pole seejuures väike.

„Kui pöördusin maksu- ja tolliameti ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti juhataja poole, ajas tema passiivsus ning ükskõiksus mind lausa nutma. Ta kuulas mu rahulikult ja sundimatult ära, sama rahulikult soovitas esitada kaebuse või pöörduda kohtusse, lisades, et kaebusele vastatakse kuu aja jooksul,” rääkis Sergei.

„Muidugi oleksime asja kohtusse andnud, meietaolisi on palju, kuid palgad on meil minimaalsed – seetõttu on selge, et hagiavalduse jaoks meil raha ei jätku. Ja seda nad ära kasutavadki,” rääkis Sergei ema Galina emotsionaalselt. Ta kinnitas, et kaebuse on nad esitanud ja praegu ootavad sellele vastust.

„Inimeste tunnetest võib aru saada. Arvestades rasket majanduslikku olukorda ja töötust, on „teiselt poolt silda” kütuse ostmine, et veidigi kokku hoida, mõnede idavirulaste jaoks ainus võimalus ära elada.

Kantsleri pressiesindaja ütles, et pärast rahandusministri kirja analüüsi avaldab õiguskantsler Indrek Teder oma seisukoha. Õiguskantsler saatis 11. oktoobril rahandusministrile ja MTA juhile soovituse olukorra parandamiseks piiril. Ta soovitas ministril algatada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse korrastamiseks eelnõu koostamine, mille raames tuleks tunnistada kehtetuks kütuse maksustamisel palju segadust tekitanud sihtkohakriteerium ning sätestada Euroopa Liidu õigust ja põhiseadust arvestavad meetmed piiriäärse ebaseadusliku kütuseäriga võitlemiseks. MTA-l soovitas õiguskantsler seni, kuni ei ole jõustunud asjakohased seadusmuudatused, loobuda sihtkohakriteeriumi rakendamisest ja arvestada, et inimene võib Euroopa Liidu õiguse järgi aeg-ajalt tuua Venemaalt oma tarbeks maksuvabalt kütust. Maksuvabalt võib kütust tuua sõiduki standardses kütusepaagis.

Ei saa märkimata jätta, et samal ajal kui maksu- ja tolliamet hakkas seaduse täitmist jälgima, on piirijärjekorrad lühenenud. Need, kes tõepoolest Venemaalt kütust edasimüügiks sisse vedasid, tunnistavad eravestluses, et enam nad sellega ei tegele.

• Käesoleva aasta jaanuaris rakendati piirilähedase ootetsooni teenuste kasutamise eest Narvas järgmised tariifid:

• kolm eurot B, BE ja B1 kategooria sõidukitele; • üks euro A ja A1 kategooria mootorratastele; • 14 eurot maksavad kõigi teiste mootorsõidukite juhid, mis pole kirjas kahes eelnevas punktis, ehk siis veoautode, busside ja muude transpordivahendite juhid.

Seotud lood. NB! Loetelus puuduvad sisselogimist vajavad artiklid

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD